Eestis on tekkinud pingeid seoses üksikute Vene kodanike hääleõiguse äravõtmise ideega ning peaminister Kaja Kallas loodab saada sellele toetust ka Isamaalt ja EKRE-lt. Selline samm on tekitanud arutelu demokraatia ning inimõiguste teemadel ning jagab avalikkust kahele poolele. Kallas usub, et Vene kodanikkonna hääleõiguse piiramine on vajalik julgeoleku tagamiseks ning tavadele vastutulijaile, kuid mõned kardavad, et see võib eraldada Eesti ühiskonna veelgi rohkem. Kas see samm saab toetust poliitikute poolt ja milliseid tagajärg vallandab, jääb praegu alles näha.
Peaminister Kaja Kallas tunnistas Põhjarannikule antud intervjuus, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vastuseisu tõttu on valitsusliidul keeruline edasi minna Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisega kohalikel valimistel, kuid tuge loodetakse sellele plaanile ka Isamaalt ja EKRE-lt.
“Meil koalitsioonis on selles erimeelsusi,” tunnistas Kallas vastuseks Põhjaranniku küsimusele, kas riigikogus õnnestub kokku saada 81 häält, et teha põhiseaduses parandus, mis peataks Venemaa ja Valgevene kodanike osalemise järgmistel kohalikel valimistel.
Kallas selgitas, et valitsusliidus on valimisõiguse äravõtmise vastu sotsiaaldemokraadid, ehkki ta ise on seisukohal, et valimisõiguse võiks peatada senikauaks, kui käib sõda Ukrainas ning “inimesed, kes saavad Putinit valida ja on ka Venemaal mobilisatsioonikohuslased, saavad suunata siin kohalikku poliitilist elu”.
Kallase sõnul tehakse koalitsioonis uus katse teemat arutada ning ta viitas ka võimalusele, et kui “ma nii-öelda näppudel võtan, siis on kalkulatsioon, et need hääled [koos opositsioonilise Isamaa ja EKREga, kes toetavad seda] oleksid koos”.
Samas tunnistas Kallas, et ta ei taha ka koalitsiooni lõhkuda, sest “kui sa lähed [otsust] tegema väljaspool koalitsiooni olevate häältega, siis see üldiselt koalitsiooni tervisele hästi ei mõju”.
ERR on kirjutanud, et algselt soovis koalitsioon leida võimaluse valimisõiguse peatamiseks ilma põhiseadust muutmata, sest nii jõuaks seda teha veel enne 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi. Nüüd aga teeb justiitsministeerium uue analüüsi, kuidas teha seda põhiseadust muutes.
Neid Venemaa ja Valgevene kodanikke, keda hääleõiguse äravõtmine kohalikel valimistel puudutaks, oli eelmise aasta maikuu seisuga Eestis ligi 69 000.
Kallas loodab Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisel saada tuge ka Isamaalt ja EKRE-lt, kuid see teema on jätkuvalt väga vastuoluline ja keeruline. Ühiskonnas on erinevaid arvamusi ja seisukohti seoses selle probleemiga ning oluline on leida tasakaalustatud lahendus, mis arvestaks kõigi osapoolte huve. Eestis on oluline tagada kõigi inimeste võrdsed õigused ja võimalused, samas kaitstes riigi suveräänsust ja julgeolekut. Arutelud ja debatid selles küsimuses peaksid olema avatud ja ausad, eesmärgiga leida parim võimalik lahendus kõigi jaoks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus