Hiina panustab kaubandussõjas läänega vabakaubanduslepingutele arengumaadega | Välismaa

Tere tulemast! Hiina on viimasel ajal avalikkuse tähelepanu äratanud oma panusega vabakaubanduslepingute sõlmimisel arengumaadega, eriti olles kaubandussõjas läänega. See samm näitab Hiina soovi laiendada oma kaubandusmõjusid ja luua tugevaid suhteid arenevate riikidega. Vabakaubanduslepingud võivad tuua kaasa olulise majandusliku arengu ning kasu nii Hiinale kui ka nendele riikidele. Kas Hiina suudab oma eesmärgid saavutada ja mil määral see mõjutab globaalset kaubandusmaastikku, on küsimused, mis meil kõigil tasub jälgida.

Hiina üha laiendab kahepoolsete vabakaubanduslepingute võrgustiku teiste riikidega, mis võimaldab Pekingil kaubelda ülejäänud maailmaga soodsatel tingimustel ka olukorras, kus Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on muutunud otsustusvõimetuks ning kaubanduspinged Hiina ning USA ja Euroopa Liidu vahel kasvavad, kirjutab Financial Times.

WTO arbitraažikohus pole tegutsemisvõimeline olnud juba mitu aastat, sest endine USA president Donald Trump on keeldunud heaks kiitmast uute kohtunike ametisse nimetamist. Samuti kehtestas Trump imporditollid, mis rakenduvad 300 miljardi dollari väärtuses Hiina ekspordile aastas. Mõlemat Trumpi-aegset poliitikat on jätkanud ametis olev USA president Joe Biden, kes on kehtestanud ka uued kaubandusbarjäärid Hiina suhtes, et kaitsta USA turgu Hiina tehnoloogiatest ja odavast ekspordist.

Samuti on võtmas hoo sisse kaubandussõda Hiina ja EL-i vahel. Kui EL on lubanud sügisel algatada juurdluse Hiina elektriautode impordi suhtes, mida Peking Brüsseli sõnul toetab suurte subsiidiumitega, siis Hiina on algatanud vastutasuks juurdluse Euroopa konjaki ja brändi suhtes, mis võib mõjutada 1,57 miljardi euro väärtuses EL-i ekspordist, mis peamiselt pärineb Prantsusmaalt.

Kaubandustõkete ja maailmamajanduse aeglustumise tulemusel langes kogu maailma eksport eelmisel aastal umbes viis protsenti, ütleb ÜRO kaubandus- ja arenguamet UNCTAD. Hiina eksport langes ametlike andmete järgi 4,6 protsenti, mis on esimene langus alates 2016. aastast. Hiina impordi langus oli veelgi ulatuslikum.

Ometi on Hiinal olemas varuplaan, mis seisneb kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimises peamiselt arengumaadega, kirjutab Financial Times.

Väljaande andmete järgi hõlmasid olemasolevad Hiina vabakaubanduslepingud teiste riikidega 38 protsenti selle koguekspordist perioodil 2022. aasta novembrist 2023. aasta oktoobrini. Tegemist on viimase perioodiga, mille kohta on olemas andmed. 28 riigi ja territooriumi seas, millega on Hiinal sõlmitud vabakaubanduslepingud, on Vietnam, Malaisia, Tai, aga ka Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur ja Austraalia.

Veel mitme riigiga käivad arutelud vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Kõige suuremad kaubandusmahud on selles kategooriad Hiinal Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabiaga. Nende vabakaubanduslepingute sõlmimisel suureneks vabakaubanduslepingutega hõlmatud Hiina ekspordi maht 4,3 protsendipunkti võrra.

Lisaks kaalutakse vabakaubanduslepinguid teiste seas Kanada, Bangladeshi ja Colombiaga.

Hiina pingutab enim vabakaubanduslepingute sõlmimiseks riikidega, mis on kaasatud Pekingi Vöö ja Tee algatusse (BRI), mille raames pakub Hiina laene ja ostab osalust enamasti arenguriikide taristuprojektides. 2023. aastal eksportis Hiina esmakordselt rohkem BRI-ga liitunud riikidesse kui USA-sse, EL-i ja Jaapanisse kokku.

Hiina vabakaubanduslepingute võidukäik algas 2008. aastal vabakaubanduslepingu sõlmimisega Singapuriga. 2010. aastal sõlmis Hiina vabakaubandusleppe 10 teise Kagu-Aasia riigiga, mis kuuluvad Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN). Eelmisel aastal eksportis Hiina esmakordselt rohkem ASEAN-i riikidesse kui USA-sse.

Viimastel aastatel püüab Hiina sõlmida vabakaubanduslepingu Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC), mille liikmeteks on Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Bahrein, Kuveit ja Omaan. 2022. aastal väitsid Hiina võimud, et Hiina ja GCC vabakaubanduslepingu läbirääkimised on jõudnud lõpusirgele.

Financial Timesiga suhelnud Hiina ametnike sõnul soovib Hiina süvendada kaubandussidemeid Aafrika riikidega. 2018. aastal sõlmisid kõik Aafrika riigid peale Eritrea AfCFTA-nimelise vabakaubanduslepingu, kusjuures rahastab Hiina AfCFTA sekretariaadi tööd.

Kuigi Hiina ja kogu Aafrika vaheline vabakaubandusleping pole veel arutluse all, soovivad Hiina ja Aafrika riigid süvendada koostööd kaubandusvaldkonnas.

“Kui AfCFTA tegevuse võib viia vastavusse Hiina standardite ja protseduuridega, siis see oleks võit nii Aafrikale kui Hiinale,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud Hiina ametnik.

Siiski ei soovi Hiina näha WTO lõplikku kokkuvarisemist ning Peking on mures USA ja EL-i võimalike uute kaubandustõkete pärast. Hiinas kardetakse, et ekspordi langus jätkub ka järgmistel aastatel. Seni oli kasvav eksport aga Hiina majanduse üheks peamiseks alustalaks.

“Hiina laienev kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute võrgustik ei suuda tõhusalt kaitsta Hiinat kaubanduspingetest USA ja EL-iga. Kaubanduse kaotust pingete tõttu USA ja EL-iga pole võimalik kergelt asendada teiste riikide ja piirkondadega kauplemisega, nagu näitab Hiina kaubavahetuse langus 2023. aastal,” ütleb USA mõttekoja Välissuhete Nõukoda (CFR) ekspert Zongyuan Zoe Liu.

USA piirangute vältimiseks ekspordib Hiina oma kaupu USA-sse aina rohkem Mehhiko kaudu. Mehhikol on sõlmitud USA ja Kanadaga vabakaubandusleping. 2023. aasta esimese kolme kvartali jooksul tõusis järsult Hiina eksport Mehhikosse. Samal ajal muutus Mehhiko USA peamiseks kaubanduspartneriks, möödudes Hiinast.

Lisaks investeerib Hiina tehaste ehitusse ASEAN-i riikides samal ajal, kui USA ja EL proovivad mitmekesistada oma tarneid, ostes rohkem kaupu neist riikidest Hiina asemel.

Ometi ka need Hiina skeemid võivad toimida ainult mõnda aega.

“Hiina vabakaubanduslepingud võivad võimaldada Hiinal luua tehased ja tööstusrajatised välisriikides, et hiljem eksportida USA-sse ja EL-i. Kuid kui seadused USA-s ja EL-is muutuvad, piirates väljaspool Hiinat asuvate tehaste kuulumist Hiinale, võib Hiina tehaste ränne tulevikus osutuda vähem tulemuslikuks,” ütleb Liu.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et Hiina panustab aktiivselt vabakaubanduslepingute sõlmimisse arengumaadega, samal ajal olles osaline ka kaubandussõjas lääneriikidega. See samm võib tuua kaasa mitmeid majanduslikke ja poliitilisi muutusi nii Hiinas kui ka arengumaades. Vabakaubanduslepingud võivad aidata tugevdada majandussuhteid ning soodustada kaubanduse kasvu, kuid samas võivad tekitada ka pinget traditsioonilistes lääne- ja ida-suunalistes kaubandussuhetes. Selles keerulises olukorras on oluline säilitada tasakaal ja jälgida arenguid kriitiliselt.