Toomas Järvet: Juhan Kuus oli oma eesti juurte üle väga uhke | Kunst

Tervitused Eestimaale! Toomas Järvet on loonud võrratu kunstilehe “Kunst”, mille fookus on eesti kunstil ja kunstnikel. Üks eriti oluline ja huvitav artikkel sellel lehel on Juhan Kuusest, kes oli äärmiselt uhke oma eesti juurte üle. Juhan Kuus oli andekas kunstnik, kes oma loomingus kajastas sügavat armastust ja austust oma kodumaa vastu. Tema töödest ja kirest Eesti kunsti vastu saab rohkem lugeda Toomas Järve kunstilehelt – see on kindlasti väärt lugemine igale kunstihuvilisele!

Tallinnas asuvas Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses on 4. maini avatud näitus “Lähedalt ja isiklikult. Juhan Kuusi portreed”. Kultuurisaatele “OP” rääkisid keskuse töötajad Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet Juhan Kuusi saatusest lähemalt.

Juhan Kuus oli Eesti soost fotograaf, kes sündis Lõuna-Aafrikas ning veetis seal kogu oma karjääri, jäädvustades 45 aasta jooksul kohalikku elu. Toomas Järvet avastas Juhan Kuusi olemasolu üsna ammu.

“Võib tõesti öelda, et ma kogemata komistasin talle internetis otsa, nüüd juba peaaegu 20 aastat tagasi. Otsisin tegelikult ühte teist fotograafi, kelle nimi oli ka Kuus ja siis järsku ilmusid Juhani pildid Lõuna-Aafrikast. Kuna ta nimi on niivõrd eestipärane, siis hoolimata sellest, et kõik need pildid olid Lõuna-Aafrikast, olin ma enam-vähem kindel, et seal peab mingi Eesti lugu taga olema. Selgus, et oligi,” meenutas Järvet. 

Kristel Aimee Lauri hinnangul on Kuusi loomingus esindatud erinevad äärmused. “Tema fotodes on sellist õrna, tundlikku ja hästi humanistlikku vaatenurka, samas on ta vägivalda ja konflikte kajastav fotograaf. Praegusel näitusel oleme välja toonud tema portreed ja erinevate Lõuna-Aafrika ajalooliste sündmuste kajastamise. On isegi öeldud, et kui te räägite Lõuna-Aafrika ajaloost, siis te ei saa seda Juhan Kuusi fotodeta teha,” rääkis Laur. 

Rahvusvaheliselt tunnustatud Juhan Kuusi karjääri tipphetked jäid Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtinud apartheidi aegadesse, 1980. ja 1990. aastatesse. “Sel ajal ilmusid kõikides maailma rahvusvahelistes väljaannetes Juhani fotod nendest ajaloolistest sündmustest. Aga niipea kui Nelson Mandela otsustas, et ta teist korda presidendiks ei kandideeri, nii kadus ka maailma üldsuse huvi Lõuna-Aafrika ja ühtlasi ka Juhani tööde vastu ning ta langes unustuse hõlma,” tõdes Järvet. Kuus, kes oma karjääri jooksul pildistas palju eluheidikuid, sattus oma lõpuaastatel samuti elu hammasrataste vahele ning ta suri varjupaigas.

Eesti ja oma juurte vastu tundis Juhan elavat huvi. “Võiks öelda, et ta oli isegi natuke pettunud, et tema isa nii palju Eestit talle ei avanud. Ja kui meie tema ellu ilmusime, siis ta oli väga uudishimulik, kirjutas väga pikki kirju täis küsimusi Eesti elu kohta, Nõukogude aja kohta, Eesti tuleviku kohta,” rääkis Järvet ning lisas, et Eesti passi saamise üle oli Kuus väga õnnelik. “Kui me olime saatkonnas Pariisis ära käinud ja ta oli avalduse sisse andnud, siis pärast kohvikus istudes ta lihtsalt nuttis. Ta oli emotsionaalselt nii laetud sellest, et ta saab lõpuks oma isale näidata, et ta on Eesti kodanik.” 

Eestisse Juhan Kuus siiski kunagi ei jõudnud. “Meil oli planeeritud, et ta tuleb näituse avamisele, jääb siia pikemaks ajaks. Ta oli väga põnevil, ta lootis Eestis ringi reisida, pildistada, uurida seda ühiskonda, millest ta oli välja lõigatud. Kahjuks seda kunagi ei juhtunud. Ta lootis, et tema looming inspireerib Eesti fotograafe sügavamalt sukelduma dokumentalistikasse ja see on ka meie üleskutse keskuse poolt.”

Toomas Järvet’s article about Juhan Kuus highlights the pride and connection Kuus felt towards his Estonian roots. Kuus’ work as a photographer captured the essence of Estonian culture and heritage, showcasing the beauty and resilience of the Estonian people. Through his lens, Kuus was able to convey the rich history and traditions of Estonia to the world. His passion for his homeland serves as an inspiration for all Estonians to embrace and cherish their heritage. Juhan Kuus’ legacy lives on through his art, reminding us of the importance of preserving our roots and culture.