Šokolaaditööstur: investoritel on ükskõik, et me tegutseme Venemaal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus šokolaaditöösturid seisavad silmitsi väljakutsetega, kui tegutsevad Venemaa turul. Kuigi rahvusvahelised investorid võivad olla ükskõiksed sellest, kus nende raha kulutatakse, on oluline mõista, et Venemaa on endiselt üks suurimaid turgusid šokolaaditööstuse jaoks. Selles artiklis uurime, kuidas Eesti šokolaaditöösturid on kohanenud poliitiliste ja majanduslike pingetega Venemaal ning kuidas nende investeeringud mõjutavad nende äritegevust kodus ja välismaal.

Investoritel on moraali vaatevinklist ükskõik, kas ettevõte jätkab tegevust Venemaal või mitte, ütles rahvusvahelise kondiitriettevõtte Mondelez tegevjuht Dirk Van de Put, kelle sõnul pole Mondelezi enda aktsionärid ettevõttele survet Venemaalt lahkumiseks avaldanud.

“Ma ei arva, et [investorid] moraalselt hoolivad. Kui teil on oluline Vene äri, siis tagasilöök ettevõttele oleks hiiglaslik, ning see muutub teistsuguseks otsuseks,” ütles Van de Put Financial Timesile.

“Aktsionäridelt polnud mitte mingit survet,” ütles Modelezi tegevjuht, lisades, et kuigi mõned Euroopa investeerimisfondid on esitanude mõningaid küsimusi, ei palunud ükski investor ettevõttel Venemaalt lahkuda.

Mondelezile kuuluvad muuhulgas sellised brändid nagu Oreo, TUC, Milka ja Toblerone. Ettevõtte Vene äri moodustas 2,8 protsenti selle ülemaailmsest käibest 2023. aastal.

Ühed suurimad Mondelezi aktsionärid on investeerimisfondid Vanguard, Blackrock ja Capital Group. Kõik kolm keeldusid Financial Timesile teemat kommenteerimast.

USA seaduste järgi peavad ettevõtted seadma prioriteediks tulemusi investoritele, mitte moraalseid kaalutlusi. Kuna Vene äri osakaal on alla viie protsendi, et teki ettevõttel ka mingeid muid seadusest tulenevaid kohustusi, ütlevad eksperdid.

Kuigi Mondelezi ja teisi Venemaal jätkuvalt tegutsevaid ettevõtteid nagu Nestle ja Unilever on kritiseerinud paljud lääne tarbijaühendused ja Ukraina aktivistid, väidab Van de Put, et teme ettevõte panustab Vene sõjaeelarvesse vähem kui need ettevõtted, mis otsustasid Venemaalt lahkuda ja pidid oma sealse vara odavalt maha müüma.

“Ma mõtlen, mis juhtus nende ettevõtetega, mis olid müüdud, kes neid sai ning mida teevad nad rahaga, mida need ettevõtted teenivad? Need kõik läksid Putini sõpradele. Ning saate kindlalt panustada, et raha, mida nad teenivad [ning mis] läheb sõjaks, on palju suurem, kui maksud, mida me maksame [Venemaal],” ütles Van de Put.

Van de Puti kommentaar tuli samal päeval, kui selgus, et Venemaalt lahkuv Prantsuse ettevõte Danone kavatseb müüa oma Vene äri Kremli poolt valitud isikule, kes on lähedane Tšetšeenia diktaatori Ramzan Kadõrovi vennapojale.

Eelmisel aastal teatasid Danone ja Carlsberg soovist lahkuda Venemaalt, mille järel võttis Kreml nende Vene ärid oma kontrolli alla, määrates ettevõtete etteotsa endale lojaalse juhtkonna.

Van de Put lisas, et Vene võimud püüavad takistada lääne ettevõtete lahkumist Venemaalt.

“Me püüame mitte vastanduda või teha suuri avaldusi ning litsalt tegeleme oma äriga. Mõlemal [Danone ja Carlsbergi] juhul, nad teatasid, et kavatsevad oma äri müüa. Kui teie lahkute, saate karistada, see on selge,” ütles Mendelezi juht.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti šokolaaditöösturid on silmitsi väljakutsega, kuidas toime tulla Venemaa turu jätkuva olulisusega nende ärile. Kuigi investoritel võib olla ükskõik, kus ettevõte tegutseb, on oluline mõista, et Venemaa turu potentsiaal on endiselt märkimisväärne. Samas tuleb arvestada piiriülese äri riskidega ning pidevalt muutuva poliitilise olukorraga. Seetõttu on oluline, et šokolaaditöösturid jätkaksid pidevat turu-uuringut ning diversifitseerimist, et mitmekesistada riske ning leida uusi võimalusi oma äri edendamiseks.