Tehisaru suutis edukalt naiste ja meeste ajusid eristada | R2 Portaal

Tehisaru üllatas teaduskogukonda, kui see hiljuti õnnestus edukalt eristada naiste ja meeste ajusid. See avastus on avanud uusi perspektiive soolistest erinevustest ajutegevuses ning võib mõjutada paljusid valdkondi, alates meditsiinist kuni hariduseni. Uuring toob kaasa ka olulisi küsimusi soolise võrdõiguslikkuse kohta ning pakub uut vaatenurka selles valdkonnas. Tehisaru avastus on suureks sammuks mõistmaks inimese aju keerukust ja seda, kuidas erinevad aspektid võivad mõjutada meeste ja naiste ajutegevust.

Ajukuvapiltide peal treenitud tehisintellekt märkas meeste ja naiste ajudes struktuurseid erisusi mitmetes olulistes ajupiirkondades. Samas polnud võimalik sooga arvestamata nende põhjal ennustada, milline on inimese käitumine ja tema töövõime, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Päevapoliitika, usu ja palgaga seotud teemasid peetakse heas seltskonnas tabuks. Need võivad muuta kenad inimesed ärritunud sõdalasteks. Juhul kui tegemist pole ainult meeste või naiste seltskonnaga, on ohtlik arutada ka selle üle, kas meeste ja naiste ajud on põhimõtteliselt erinevad või märkimisväärselt sarnased.

Neuroteaduse, psühholoogia ja soouuringute põneval ristmikul kohtuvad teemad püüavad valgustada traditsiooniliselt vaid bioloogilise alla jäävat maailma. Kõiki huvitab teada, kuidas võimalikud erinevused või sarnasused võivad mõjutada käitumist, vaimseid omadusi ja ühiskondlikke rolle. Kummagi argumendi kriitikud ja pooldajad toovad oma seisukohtade toetuseks esile küllaltki veenvaid tõendeid ajukuvauuringutest, vaimset võimekust mõõtvatest testidest ja käitumisuuringutest.

Poleemika on suhteliselt uus. Soouuringud arenesid akadeemiliseks valdkonnaks 1970. aastate paiku. Praeguseks on lisandunud palju teisi tahke seksuaalse orientatsiooni uuringutest kuni katseteni tuvastada, kas naise ja mehe ajud on sarnased või erinevad. Iseendasse vaadates saadakse midagi aru. Teineteise suhtes ollakse aga segaduses, mille varjamiseks esitatakse narrivaid kommentaare. Siit siis põhjus heterogeenses seltskonnas selle teema vältimiseks.

Ajale kohaselt on sündinud võimalus küsida arvamust neutraalselt osapoolelt. USA Stanfordi Ülikooli teadlased kasutasid inimese ajust tehtud piltide analüüsimiseks tehisintellekti abi. Peagi USA teaduste akadeemia toimetistes avaldatavad tulemused peaks autorite arvates aitama lahendada pikaajalise vaidluse selle üle, kas meie ajus eksisteerivad usaldusväärsed soolised erinevused.

Juhul kui see peaks olema tõsi, võivad tunda kaotust need, kelle nägemuses erisus puudub ja võiksid need, kes usuvad, et erinevuste mõistmine võib olla kriitilise tähtsusega naisi ja mehi erinevalt mõjutavate neuropsühhiaatriliste seisundite käsitlemisel ja ravis.

Meeste ja naiste ajude struktuurid paistavad sarnased. Senised uuringud pole leidnud piisavalt kindlaid erisusi kinnitavaid tõendeid. Seda hoolimata sellest, et sugu määravate kromosoomide mõju tulemusel kulgeb kummagi aju areng küllaltki erinevas signaalainete kokteilis.

Antud uuringu esimeses etapis õpetati tehisintellekti, näidates sellele ajust tehtud pilte ning lisades juurde, kas pilt oli mehe või naise ajust. Masinõppe eeliseks inimese ees on detailide suurem eristamise võime ja teatud mõttes harimatuse vabadus vaadata ja seostada üksikasju, mida õpingute tulemusel ei peetaks oluliseks ega mõistlikuks.

Piltidega treenimise tulemusel valminud klassifitseerimise mudel osutus erakordselt võimekaks. Teadlased testisid selle tõhusust üle maailma kogutud ligemale 1500 tomograafilise aju pildiga, milledes tehisintellekt eristas pea veatult, kas pilt pärines naise või mehe ajust. Lõplikus testis oli TI mudeli täpsus üle 90 protsendi.

Muu hulgas tõi uudne metoodika esile sugude eristumisel olulisemat informatsiooni sisaldavad aju regioonid. Nendeks olid ajuosi ühendav jõudeoleku närvivõrgustik (DMN), aju premeerimise ja otsustusprotsesside ning liigutuste kontrollis keskset rolli omav juttkeha ja emotsioonide, õppimise ning mäluga seotud protsesse juhtiv limbiline võrgustik.

Uuring paistab kinnitavat, et ajus on tuvastatavad soolised erinevused. Uuringu autorite arvates muudab tulemused eriti veenvaks asjaolu, et uus meetod oli edukas sõltumata andmekogumite päritolust, mis pärinesid erinevatel aegadel mitmest USA ja Euroopa uurimiskeskusest.

Nüüd, kui naiste ja meeste ajudes esinevad tõendatult erinevused, vallandub ilmselt uus, paremuse teemaline vaidluste laine. Uuringu tulemusel informatiivselt oluliseks osutunud ajupiirkonnad vastutavad märgatavas osas inimeste käitumise ja tema töövõime eest. Pole võimatu, kui Stanfordi teadlaste tehisintellekt võib signaliseerida teistele omasugustele, et neil pole muretsemiseks põhjust ja võivad rahulikult edasi areneda. Meestel ja naistel on omavahel piisavalt palju vimma, mida klaarida.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes on Tehisaru loodud süsteem olnud väga edukas naiste ja meeste ajude eristamisel. See avab uusi võimalusi aju-uuringutes ja võib aidata paremini mõista erinevuste ja sarnasuste vahel naiste ja meeste aju vahel. Selline tehnoloogia on oluline mitmel erineval alal, alates meditsiinist kuni psühholoogiani, ning võib aidata paremini kohandada ravimeetodeid ja teraapiaid vastavalt inimese ajutüübile. Tehisaru potentsiaal on suur ja selle tulevik näib olevat paljulubav.