Seljavigastusest taastunud Mülla sihib EM-i: kõik on läinud ülesmäge | Kergejõustik

Tere tulemast Eestisse, kus kergejõustik on suur osa meie kultuurist ja identiteedist. Sel nädalavahetusel astub Eesti kergejõustikumaailma taas Mülla, kes on pärast keerulist seljavigastust tagasi võistlusareenile naasnud. Tema eesmärk on jõuda Euroopa meistrivõistluste kõrgele tasemele ning ta on valmis endast kõik andma, et saavutada edu ja näidata oma tugevust ja tahtejõudu. Mülla inspireerib meid kõiki, näidates, et kõik on võimalik, kui sul on õige tahe ja eesmärk. Oleme valmis temaga kaasa elama ja teda toetama sellel põneval teekonnal ülesmäge.

Teivashüppe Eesti rekordi omanik Marleen Mülla jätkab õpinguid USA-s Lõuna-Dakota ülikoolis ja soovib sel aastal võistelda Euroopa meistrivõistlustel. Eelmisel talvel Eesti rekordi 4.55 peale kruvinud 22-aastane Mülla püstitas eelmisel nädalal oma hooaja tippmargi 4.45.

Müllat segas ettevalmistusperioodil seljavalu ja seepärast on ta saanud teha vähem hüppetrenne ja vähem ka võistelda. Nüüd on selg korras ja Mülla sõnul liigub kõik paremuse suunas.

“Sada protsenti ma rahule ei jää, kui vaadata tulemust. Kui vaadata tehniliselt, kuidas ma olen arenenud ja vaadates suurt pilti, siis võin täiesti rahule jääda,” ütles teivashüppaja ERR-ile.

Ta selgitas, et kõige enam on tehtud tööd hoojooksuga, kuid tööd on tehtud ka hüppe vaimse poolega. “Teine asi on see, et olen oma õlgu lasknud alla. Muidu ma istun ja vaatan latti, üritan latist üle saada. Hästi teadlikult hüppan, et tahan latist üle saada,” sõnas Mülla. “Aga nüüd oleme võtnud selle eesmärgi, et ma ei mõtle absoluutselt latile, lihtsalt hüppan oma hüpet. See võib alguses mulle natuke kätte maksta, sest see on ikkagi uus asi, ma ei tea, kus ma tehniliselt olen või asun.”

“Aga hüpped on selles suhtes väga palju paremad, vähemalt videopilti vaadates. Hüpped näevad palju paremad välja. Kui arvestada, et olen saanud tegelikult kolme kuu jooksul teha neli hüppetrenni ja kolm võistlust, siis ütleksin, et olen üsnagi heas kohas,” lisas ta.

Hüppetrennide vähesus tuleneb aga sellest, et noorel teivashüppajal tekkis eelmise aasta lõpus seljavalu, mis piiras tema treenimist. “Seda seda on olnud enne ka, aga see on alati selline, et saab üle. Aga novembri lõpus tekkis suurem valu, mis ei lasknud enam jõusaalis trenni teha. Teibatrenni ikka natuke tegime, aga ikka oli natuke kaitsvam hüppamine, sest kartsin seljale haiget teha,” rääkis Mülla.

“Kui detsembris otsustasin nädalaks Eestisse tulla, siis tegin MRT ja tuli välja, et mul oli seljas diski kummumine, mis piiras mu hüppamist kogu detsembri. Ei hüpanud, sest olin Eestis, siis tulid jõulud peale, uus aasta,” lisas ta. “Nüüd jaanuaris tagasi tulles oleme sellest võitu saanud. Arstid ütlesid, et seda väga halvemaks millegagi teha ei saa, peab lihtsalt oma valu piirides hüppama, kuidas keha lubab. Seda oleme siin teinud ja oleme sellest võitu saanud.”

Ehk kompromisse enam tegema ei pea ja treenimine läheb täpselt nii, nagu ette nähtud? “Jaa, praegu on kõik ideaalne. Vahepeal käis mõte läbi, kas jätta sisehooaeg vahele, sest jaanuaris tagasi tulles oli selg üsna halb ja hüppasin esimene trenn valuga. Siis käisime erinevate arstide juures ja öeldi, et ei saa seda halvemaks teha. Sain harjutused ja pärast seda on kõik läinud ülesmäge,” vastas Mülla.

Mülla julgeb unistada ka Pariisi olümpianormist 4.73. Tänavuse aasta peaeesmärk on siiski pääseda juunis Roomas toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. Pärast ülikooli hooaja lõppu on eesmärk juunis Euroopas hooaeg korralikult ette võtta.

“Praegu siin tuleb teha kõik ülikooli võistlused, mis ei ole olümpiat vaadates minu jaoks kõige parem, sest ülikooli võistlused on kõik F-kategooria võistlused ja mingisuguseid punkte siin ei saa. Meil treeneriga on selline nali olnud, et tuleb hüpata see 73 ära, nii ongi,” ütles Mülla.

Euroopa meistrivõistlustele pääsemiseks on vaja ületada neli meetrit ja 50 sentimeetrit. “Ülikooli meistrivõistlused täpselt kattuvad EM-iga ja EM-i norm ei ole ka midagi väga hullu. Ma arvan, et kui tehnika tööle saab ja jooksu ka korda saab, siis see ei tohiks olla mingi väga suur katsumus,” ütles Mülla.

“See on kindlasti mu põhieesmärk, sinna saada,” lisas ta. “Väga tulemust taga ei aja, kindlasti see on oluline ja annab hea tunde. Mingi kindlustunne, et tulemus on hea. Aga praegu keskendume tehnikale ja pikale pildile – kui praegu vigu väja ei saa, siis hiljem on neid keeruline saada.”

Mülla on raskete aegade ületamise ja eneseületamise tõeliselt inspireeriv näide. Taastudes seljavigastusest ning tehes kõvasti tööd, et jõuda tagasi tipptasemele kergejõustikus, on ta tõestanud oma tahtejõudu ja pühendumist spordile. Mülla eesmärk jõuda Euroopa meistrivõistlustele on suur saavutus tema jaoks ning tõendab tema visadust ja püüdlusi. Tema lugu innustab meid kõiki mitte kunagi alla anda ning alati püüelda oma unistuste poole, hoolimata raskustest ja takistustest. Mülla on tõeline eeskuju noortele ja spordisõpradele üle kogu Eesti.