Aasta algus tõi Eestis ligi 3000 uut töötut | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Aasta algus tõi kaasa murettekitava uudise – ligi 3000 inimest jäid töötuks. See on suur number meie väikese riigi jaoks ning see mõjutab otseselt meie kogukonda. Uue aasta saabumisel on meil võimalus ühenduda ja toetada neid, kes on kaotanud oma töökoha. See on aeg, mil peame üheskoos otsima uusi võimalusi ja looma lahendusi, et aidata neid, kes on raskes olukorras. Olgu see meie ühine eesmärk – tugevdada meie kogukonda ja leida uusi võimalusi tööhõiveks.

Aasta alguses kasvas registreeritud töötute arv Eestis ligi 3000 inimese võrra. Registreeritud töötuid on üle 56 000, kellest seitse protsenti moodustavad Ukraina põgenikud.

Registreeritud töötute arv Eestis on üle 56 100, mida on ligi 3000 võrra rohkem kui detsembri lõpus ja ligi 2000 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Töötuse määr on 8,1 protsenti.

“Aasta alguse kohta võib üldiselt öelda, et ei ole väga häid ega väga halbu uudiseid. Nii nagu aasta esimestel kuudel ikka, on registreeritud töötus ka sel aastal jaanuaris ja veebruari alguses kasvanud,” ütles töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Töötuid on Eestis veidi vähem kui koroonaaja tipul, mil töötukassas oli arvel üle 57 000 inimese. Kuid siis ei olnud Eestis veel sõjapõgenikke, kes moodustavad registreeritud töötutest seitse protsenti.

“Kuna viimastel aastatel on töötus pidevalt kasvanud veidi rohkem ja vähenenud suvisel ajal ja kevadel veidi vähem, siis ongi vaikselt ka töötus kasvama hakanud. Koroonakevade tipuni on veel veidi minna, siis oli arvel üle 57 600 inimese, aga siis polnud meil veel sõjapõgenikke,” ütles Koppel.

Tööpuuduse kasv on erinevate sektorite lõikes ühtlane. “Seekordses majanduslanguses on tööpuuduse kasv pigem ühtlane igal pool. Kui koroona ajal oli turism ja kultuur, meelelahutus väga suur kannataja, siis praegu tuleb töötuid erinevatest sektoritest,” lausus Koppel.

“Palju on olnud juttu töötlevast tööstusest. Viimase aasta jooksul on tõesti selles sektoris olnud palju koondamisi, aga see on ka kõige suurem sektor – seal on alati olnud palju inimesi, palju tööpakkumisi ja ka palju töölt lahkujaid,” sõnas Koppel.

Suurim töötute arv elanike kohta on Ida-Virumaal (14 protsenti) ja Valgamaal (10 protsenti).

“Väga suuri muutusi siin pole – töötus kasvab ühtlaselt kõikjal. Suurim on see Ida-Virumaal ja Valgamaal. Nii on see ka aastaid olnud. Väiksem on tööpuudus saartel ja Viljandimaal. Ka siin suuri muutusi pole. Koroona ajal Saaremaa küll korraks ehmatas, kuna turism pandi kinni, aga täna on oma tavapärasel positsioonil,” ütles Koppel.

Piirkonniti on kõige keerulisem siis, kui tegevuse lõpetab mõni suurem tööandja. “Nii oli näiteks mullu Lääne-Virumaal, kui Tamsalus E-betoonelement koondas. Aga üle poole seal koondatutest on tänaseks leidnud õnneks uue töö. Samas on ka üks hea näide tuua sealt samast Lääne-Virumaalt. Näpi saeveski, kus tootmine eelmisel aastal lõpetati, on leidnud uue omaniku ja pannakse tööle,” lausus Koppel.

Kollektiivseid koondamisi oli jaanuaris mõnevõrra rohkem kui eelmisel aastal. “Kokku 16 kollektiivse koondamise teadet ja 447 töökohta. Esimene ikka töötlev tööstus – kaheksa teadet. Suurimad aga Tartu Vangla ja Omniva teated,” sõnas Koppel.

Eelmise aasta jaanuaris oli seitse kollektiivse koondamise teadet ning koondati 526 töökohta. Seda mõjutas oluliselt Express Posti suurkoondamine, kus töö kaotas 450 inimest. Aasta varem, 2022. aasta jaanuaris koondati 83 töökohta.

Töötute arvu tippu prognoosib töötukassa märtsi lõppu, pärast mida peaks töötute hulk vähenema hakkama.

“Võib prognoosida, et lähikuudel töötute arv kasvab. Prognoosime tippu märtsi lõppu, siis hakkab loodetavasti töötus ka veidi langema. Märtsi lõpus on näha, millise numbriga läheme suvele vastu – siis peaks tööpuudus vähenema,” ütles Koppel.

Aasta algus tõi Eestis ligi 3000 uut töötut, mis on murettekitav trend. See näitab, et majanduslik olukord riigis on endiselt ebakindel ja paljud inimesed on kaotanud oma töökoha. On oluline, et valitsus ja ettevõtted võtaksid meetmeid selle probleemi lahendamiseks, pakkudes uusi töökohti ja toetust neile, kes on töö kaotanud. Samuti tuleks investeerida haridusse ja koolitustesse, et aidata inimestel leida uusi võimalusi tööturul. Loodame, et tulevikus suudetakse olukorda parandada ja töötuse määr väheneb.