Kaugkütte kasutajaid võib ees oodata aastaringne toasooja püsitasu | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus küttekulud võivad varsti kogu aasta vältel muutuda! Kaugkütte kasutajaid võib ees oodata uus süsteem, mis tähendab aastaringset püsitasu toasooja eest. See teeb küttekulude planeerimise lihtsamaks, kuid võib samas kaasa tuua ka mõningaid väljakutseid. See uuendus võib mõjutada tuhandeid kodumajapidamisi üle kogu riigi, seega on oluline olla sellest teadlik. Kas see uuendus on positiivne muudatus või tekitab küsimusi – saa teada rohkem ja jää kursis kohalike uudistega!

Konkurentsiamet on välja pakkunud kaugkütteseaduse põhjaliku ümberkirjutamise, mille üheks osaks on ka hinnakujunduse muutmine. Muu hulgas on kaalumisel püsitasu kasutuselevõtt toasooja tarbijatele.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab ütles, et viimati muudeti kaugkütteseadust põhjalikult 2003. aastal, kuid vahepeal on jõuliselt uusi kütteliike juurde tulnud ning turuolukord on muutunud.

Näiteks kasutavad korralikult renoveeritud majad kaugkütte abi toasoojuse tagamiseks vaid päris külmadel talvekuudel, soojemal ajal saadakse ilma tsentraalkatlamaja abita hakkama. Lisaks kasutatakse mitmeid uudseid küttelahendusi, näiteks õhk- ja maapumpasid või päikesepaneele.

Samas peavad küttetootjad ikkagi tagama torustike ja küttesüsteemide korrasolu, see aga paneb liigselt suure koormuse korteriomanikele, kes elavad renoveerimata majades või kes kasutavad kaugkütet mingil muul põhjusel rohkem.

Konkurentsiamet näeb, et mõistlik on ka kaugküttes rakendada püsitasu, sest keegi peab tasuma majja tulevate torude töökorras hoidmise eest. Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab ütles, et püsitasu kasutamine kaugküttes on laialt levinud Põhjamaades ning nüüd võiks selle alused välja töötada ka Eestis.

Püsitasu võiks moodustada küttearvest umbes kolmandiku

Püsitasu on mõneti sarnane elektri võrgutasuga, mis moodustab meie elektriarvetest lausa 40 protsenti. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul on laias laastus toasooja kuludest kolmandik tööjõukulud, kolmandik küttesüsteemi hoolduskulud ja kolmandik kulub küttematerjali ostmisele. Ehk siis püsitasu võiks olla umbes kolmandik küttearvest, et katta küttesüsteemi toimimiseks vajalikud kulutused. Ta ütles, et tootajad põhimõtteliselt toetavad püsitasu kehtestamist, kuid selle kasutamise mõistlikkus sõltub piirkonna olemusest. Näiteks väikestes kohtades pole tema väitel säärase arvestuse pidamisel erilist mõtet.

Umbleja sõnul võib see tuua lisaarvutusi, keskmiselt hind ju ei muutu, lihtsalt üks kulukomponent tuuakse arvel eraldi välja.

“Kaugkütte seadus täna ikkagi sätestab ettevõttele lubatud tulukuse ja uue ettepaneku järgi mingeid muutusi tulukuse määras plaanis pole teha, selles osas see summa summarum. Seda ei pea kartma, et soojatootjad hakkavad selle uuenduse pealt lisa teenima,” ütles Umbleja.

Samuti on küttepiirkonnad erineva renoveerimistasemega. Näiteks suurlinnades, aga ka Rakveres on üsna palju kortermaju juba renoveeritud, samas Ida-Virumaal on majade soojustamine alles lapsekingades.

Külli Haab ütles, et kahekomponendilistele arvetele üleminekuks on vaja kindlasti teha arvestus, millise osakaaluga saab olema  arvest püsitasu. “See saab olema avatud diskussioon, praegu veel analüüsi pole. Enne on vaja jõuda kokkuleppele, kas selline lähenemine on osapooltele sobiv,” sõnas Haab.

Püsitasu tuleb maksta aastaringselt 

Haab tõi näite, et kui näiteks maksta igakuist püsitasu 25 eurot, siis selle võrra on jällegi kütteperioodil arved väiksemad ehk tarbijal võiks olla ka lihtsam hinnatippude perioodil hakkama saada ja toasooja väljaminekud on stabiilsemad.  Aga esmane eesmärk on tarbijate vahel küttesüsteemi ülalpidamise kulusid jagada proportsionaalsemalt.

“Muidu tekib olukord, kus endale lisaküttesüsteemi hankinud korteriomanikud sisuliselt kasutavad kaugkütet lühikest aega ainult eriolukorras, süsteemi ülalpidamise kulud jäävad aga igapäevastele tarbijatele.”

Haab rõhutas, et püsitasu ei muutu kõikjal kohustuseks, kuid tootajad saavad uue seaduse kehtima hakkamise järel selle kasutusele võtta. Siim Umbleja ütles, et teoorias on kahekomponendilise soojuse piirhinna kasutuselevõtt võimalik ka praegu, kuid mitte ükski tootaja seda praegu ei kasuta. Selgemad reeglid lubavad selle aga lihtsamalt igapäevaellu rakendada.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kaugkütte kasutajaid võib ees oodata aastaringne toasooja püsitasu Eestis. See tähendab, et kliendid maksavad igakuiselt samasugust summat olenemata sellest, kui palju kütet nad tegelikult tarbivad. See uus süsteem võib anda stabiilsust energiamaksetes, kuid samas võib see tekitada ka muret nende jaoks, kes tarbivad vähem soojust. Kuid olenemata sellest, on oluline, et tarbijad oleksid teadlikud nendest muudatustest ja valmis kohanema uue süsteemiga.