Meijel ujumise MM-ist: saime oma eesmärgi sajaprotsendiliselt täidetud | Ujumine

Tere tulemast Eesti uudistesse! Meie ujumise meeskond on hiljuti naasnud Maailmameistrivõistlustelt Meijelis ning meil on rõõm teatada, et saavutasime oma eesmärgi sajaprotsendiliselt täidetud. Meie sportlased näitasid vaprust, oskusi ja pühendumust ning tõid koju mitmeid medaleid, olles väärilised esindama Eestit rahvusvahelisel tasandil. Meil on suur au jagada nende saavutusi ning jätkame nende toetamist ja toetame meie ujumise kogukonda. Loodame, et see inspireerib ka teisi noori ujujaid ja tõstab ujumise profiili Eestis.

Eesti ujumiskoondise peatreeneri Toni Meijeli sõnul täitis Eesti koondis äsja Kataris Dohas lõppenud maailmameistrivõistlustel oma eesmärgid sajaprotsendiliselt, sest Kregor Zirgil õnnestus Eesti rekordiga täita Pariisi olümpianorm ja ujuda ka finaalis.

Pühapäeval Katari pealinnas Dohas lõppenud ujumise pika raja maailmameistrivõistlused tähistasid esimest korda, kui basseiniujumise MM peeti veebruaris. Tõsi küll, varasematel aastatel on MM harva aset leidnud näiteks jaanuaris või märtsis, seda Austraalia mandril peetud võistluste puhul.

Eestile jäävad maailmameistrivõistlused meelde läbi Kregor Zirgi poolt 200 meetri liblikujumises saavutatud suurepärase viienda koha. Selle tulemusega kaasnes ka olümpiamängude A-normatiivi täitmine ja kindel pilet Pariisi.
Siiski võib MM-i iseloomustada ka sõnaga veider. Kuna olümpiamängud on nii lähedal, siis jäid mitmed maailma paremad kõrvale. Lisaks on oma eripära toimumispaigal.

Eesti koondise peatreener Toni Meijel viibis maailmameistrivõistluste esimeses pooles koha peal ning jagas Vikerraadiole oma muljeid. “Päris lühikese aja jooksul oli sealkandis teine MM, üle-eelmise aasta lõpus olid Abu Dhabis lühirajaujumise maailmameistrivõistlused. Ka seekord ei ole basseini poolelt ühtegi halba sõna ette heita, sealkandis raha on ja ehitada osatakse. Ainsa miinusena võib välja tuua, et kohalikku publikut ei olnud, pealtvaatajad olid võistlejad ise või tiimiliikmed. Nagu igal teisel spordialal, on tippvõistluse puhul atmosfäär, mida pealtvaatajad võistlussaalis loovad, väga tähtis. Sealtkandist väga tugevaid ujujaid ei ole tulnud ja see regionaalne nõrkus on võib-olla huvi mõjutanud,” rääkis Meijel.

Sportlik tase oli Doha MM-il alade lõikes erinev. Kui üldistada, siis eelmiste maailmameistrivõistluste taustal jäid tulemused pigem ootuspäraselt lahjemaks.
Seda võib öelda näiteks meeste 200 meetri liblikujumise kohta, kus Kregor Zirgil õnnestus finaali jõuda. Eelmisel MM-il ta välja ujutud Eesti rekordiga poolfinaalist edasi pääsenud poleks. Olulisi ujumisriike võistlus aga siiski väga huvitas.

“Võrreldes eelmise MM-iga Fukuokas, jagati tunduvalt rohkem välja teateujumise kohti olümpiamängudele. See kindlasti ajendas väga paljusi koondiseid just teatevõistkondi välja panema,” sõnas Meijel. “Individuaalaladel oli alasid väga tugeva koosseisuga ning oli alasid, kus oli tipptegijaid puudu. Sündis ka üks maailmarekord ehk ei saa öelda, et see oli ainult vormiproov. Seal olid erinevate eesmärkidega koondised, meie saime oma eesmärgi – Zirgi olümpianormi – sajaprotsendiliselt täidetud ja isegi ületatud. Eesti koondisele võib küll väga positiivse hinde panna,” kinnitas koondise peatreener Vikerraadiole.

Üks säravaid persoone oli lõppenud maailmameistrivõistlustel taaskord rootslanna Sarah Sjöström. 30-aastane Sjöström suutis kolmandat korda järjest teha MM-il kuldse duubli 50 meetri vabalt ja 50 meetri liblikujumises. Meijel rõhutab saavutuse puhul tõsiasja, et nende alade olulised stardid on programmis lähestikku ja nõuavad väga kõva enese kokkuvõtmist.

“Maailmanimedest ei olnud võib-olla kõige paremas hoos britt Adam Peaty, aga oma põhialadel ta finaalis oli. On väga tore teda taas võistluskarussellis näha. Oli mitmeid tippe, kelle võite oodati, aga ka tippe, kes ujusid allapoole publiku ja ka enda ootusi. Mõne puhul tekkiski küsimus, et miks ta sinna üldse tuli. Ka mitmed meie koondise liikmed valisid veebruari ettevalmistuskuuks, et püüda kevadel olümpianorme ja olla heas hoos olümpial,” selgitas Meijel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ujumismeeskond saavutas Maailma Meistrivõistlustel oma eesmärgi sajaprotsendiliselt. Meeskond andis endast parima ning püstitatud eesmärgid said täidetud. See on suurepärane saavutus Eesti ujumisspordis ning annab kindlasti motivatsiooni ja enesekindlust tulevasteks võistlusteks. Meie ujujad näitasid suurepärast vormi ning võitlesid kõvasti iga võistluse ja distantsi eest. Meil on põhjust uhkust tunda oma ujumisemeeskonna üle ning loodame, et tulevik toob veel rohkem võite ja suurepäraseid tulemusi.