Tänavu lõppevad mitmed olulised tulumaksusoodustused | Majandus

Tänavu lõppevad mitmed olulised tulumaksusoodustused, mis mõjutavad oluliselt Eesti majandust. Need muudatused toovad kaasa olulisi tagajärgi nii ettevõtetele kui ka töötajatele ning võivad mõjutada ka tarbijate igapäevaelu. See teema on muutunud üha olulisemaks ning tõstatanud palju arutelu ja diskussioone ühiskonnas. Oluline on mõista, kuidas need muudatused mõjutavad meie majandust ning leida viise, kuidas nendega kohaneda.

Kui veel tänavu ajasid maksumaksjad tulumaksudeklaratsiooni esitamise esimestel päevadel maksuameti serveri umbe, siis järgmisest aastast inimeste motivatsioon kiirelt oma tulusid deklareerida ilmselt langeb, sest lõppevad ära mitmed tulumaksusoodustused, mille arvelt inimesed raha tagasi said.

Järgmisel aastal ootab maksumaksjaid ees kolm suurt muudatust, mille arvelt riik enam tulusid deklareerides maksu tagasi ei arvesta. Üks neist on eluasemelaenuintressid. Eestis on umbes 150 000 kodulaenumaksjat, keda see puudutab. Neist ligi pooled on Swedbanki kliendid.

“Meil on kuskil alla 90 000 lepingu ja ma arvan, et suurem osa nendest ongi võtnud laenu eluaseme soetamiseks. Ma arvan, et see (muudatus) ei mõjuta inimeste otsust, et kui palju ja kui pikaks ajaks nad kodulaenu võtavad,” lausus Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

“Üks on see, et eluasemelaenude intresse ei saa enam tagasi. Teine on abikaasaga seotud tagastus, kui sissetulek jäi teatud piiri, abikaasa ei teeninud tulu. Ja kolmas, mis tõenäoliselt kõige rohkem mõjutab, on laste pealt saadud tulumaksutagastus, mis teise lapse pealt oli 1848 ja kolmanda pealt edasi 3000 eurot. Seal on tegelikult märkimisväärsed summad, mida saadi tagasi ja nende summade peale enam loota ei saa,” ütles Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

“Kõige suurema summa moodustab laste pealt mahaarvatav summa, mis on 170 miljoni euro juures,” lausus maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Raili Roosimaa.

Need inimeste rahakotile negatiivsed muudatused puudutavad kokku umbes 190 000 inimest.

“Viimaste aastate statistika järgi umbes 770 000–780 000 deklaratsiooni esitatakse. Laias laastus ikkagi suur enamus jääb puutumata,” ütles Roosimaa.

Jätkuvalt saab aga maha arvata koolituskulusid ja annetusi kuni 1200 euro ulatuses. Tulumaksutagastus kehtib ka teise ja kolmanda pensionisamba korral.

“Uuest aastast on võimalik ka teise pensionisambasse suurendada makseid maksuvabalt. Kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile. Kolmanda samba makseid on 2023. aastal teinud umbes 100 000 inimest, see hulk on kasvanud,” lausus Roosimaa.

Järgmisest aastast tõuseb ka tulumaksumäär ja kaob maksuküür, mis tähendab, et pinev vajadus oma sissetulekuid prognoosida kaob.

“See alles rakendub 2025. aasta algusest ja tööandjale tuleks teha siis avaldus. Võib-olla tööandjad ka ise korraldavad avalduste kokkukorjet juba varem, aga hiljemalt detsembri lõpuks peaks need avaldused olema ka tööandjatel käes,” lausus Roosimaa.

Küll aga möönab maksuamet, et inimeste motivatsioon esimesel deklaratsioonide esitamise päeval e-maksuametisse tormata kaob ilmselt ära.

“Pigem me näeme, et kui need maksuvabastused ka kaovad ära, /—/ see võtab survet esimestelt päevadelt maha. Motivatsioon deklaratsiooni esitada ilmselt pisut väheneb,” ütles Roosimaa.

Inimeste üldine maksukoormus aga tõuseb.

“Eurodes on need summad fikseeritud olnud, mistõttu tulumaksutagastus on järjest väiksem osa kogu riigieelarve kulutuste potist. Kogu maksukoormus sellega igal aastal varjatult tegelikult kasvab,” märkis Uusküla.

Kokkuvõttes, tulumaksusoodustuste lõppemine paneb suurema surve Eesti majandusele. See võib mõjutada nii ettevõtjaid kui ka töötajaid ning vähendada nende motivatsiooni ja investeerimisvõimalusi. Samas võib see kaasa tuua ka vajalikke muudatusi maksusüsteemis ning julgustada rohkem töötajaid ja ettevõtteid panustama Eesti majandusse. On oluline leida tasakaal säilitamaks Eesti atraktiivsust investeerimiskeskkonnana ning samal ajal garanteerida sissetulekute piisav kaitse. Tulevikus on oluline jälgida, kuidas need muudatused Eesti majandust mõjutavad ja vajadusel reageerida vastavalt.