Amet: mõne keerulise ilmaga päeva pärast pole mõtet teehooldeautosid juurde osta | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Siin, meie kaunis riigis, seisame silmitsi keeruliste ilmastikutingimustega, mis teevad teehooldustööd keeruliseks. Seega, olles teadlikud sellest, et mõnel raskel ilmaga päeval ei tasu teehooldeautode ostmisega kiirustada, peame leidma nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi, et tagada, et meie teed on alati ohutud ja sõidukõlblikud. Tule meiega kaasa, kui uurime lähemalt, kuidas meie ametnikud ja teehooldustöötajad teevad Eestist ühe maailma parima teede hooldamise riigi!

Ka lõppeva nädala alguses olid jäävihma ja libeduse tõttu väga keerulised teeolud.

Aastaid Pärnu ja Tõstamaa vahet sõitnud bussijuhi Valev Randmäe jaoks tähendas see paraku bussiga kraavisõitu. “Teepeenar oli ainukene asi, mis natukene pidama võttis veel,” tõdes ta.

Bussijuht ütles, et talvel sõites pole teed kunagi ülihead ja et talvine teehooldus võiks käia kiiremini.

“Tiba jääb asi hiljaks kõik. /…/ See ei ole ju ka lahendus, et inimesed tee ääres ootavad kuskil. Kuigi on hoiatatud küll, et ilmaasjata ärge kodust välja kippuge, aga mõnel on ikka hädapärast ka vaja minna. See sama kordki ühel naisterahval jäigi arsti juurde saamata,” rääkis Randmäe.

Lisaks sellele, et bussid jäävad kehvade teeolude tõttu hiljaks või ei jõua üldse kohale, toovad keerulised ilmad bussifirmadele kaasa ka reaalse kahju.

“Selle aasta algusest meil on puksiir järel käinud 20 bussil. Umbes 30 000 eurot oleme arvutanud kokku, et Pärnu- ja Harjumaal, kus me maakonnaliine veame, on tekkinud kahju ettevõttele. Need on täitsa arvestatavad summad. Õnneks ühtegi sellist õnnetust ei ole olnud, kus keegi oleks viga saanud,” rääkis Sebe juhatuse liige Mart Raamat.

Eestis on üle 23 000 kilomeetri kohalikke teid, mille korrashoiu eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Riigile kuuluvaid teid on kokku ligi 17 000 kilomeetrit ja teehooldust teeb transpordiamet vastavalt tee seisunditasemele.

Kõige kõrgema seisunditasemega teed on põhimaanteed, mida hooldatakse sagedamini ja põhjalikumalt. Tugi- ja kõrvalmaanteid hooldatakse harvem ja väiksemas mahus. Näiteks kõige kõrgem seisunditase 3+ tähendab, et talvel tuleb libedus tõrjuda kahe tunni jooksul.

Keeruliste olude korral on teehooldusettevõtete kõik autod teedel väljas. Nende esimene ülesanne on ära hooldada tiheda liiklusega põhimaanteed.

Väga hullude oludega, nagu olid selle nädala alguses, võib transpordiamet kuulutada välja aga tavapärasest erineva teehoolderežiimi ja seda on nad sel aastal teinud kolmel korral. Eriline hoolderežiim tähendab sisuliselt seda, et teid ei jõuta ettenähtud ajaga ära hooldada ja seda vaatamata sellele, et kogu masinapark on väljas.

“Ilmaolud on nii palju karmimad, olgu see siis jäävihm, olgu see palju sadav lumi, olgu see tuisk – meie kõik tehnika on väljas, aga me ei suuda seda taset saavutada /…/ Ehk siis, kui ilmataat on meist üle, siis ei ole mitte midagi teha, siis me peame nii kaua sõitma rasketes oludes, kuni see ilm rahuneb, et me suudame uuesti tavarežiimi tagasi minna,” selgitas transpordiameti lääne üksuse juht Hannes Vaidla.

Pärnumaal riigiteede korrashoiu eest vastutav osaühing Lääne Teed tõdes, et kui on pidev tuisk või vihmasadu, on see võitlus loodusega ja teede hooldamine võtabki tavapärasest kauem aega.

“Talvel tekib see olukord, kus hooldeauto on just vahetult käinud, aga poole tunni möödudes on juba tee sarnane sellele nagu ta eelnevalt oli ja inimestele jääb mulje, et ei olegi teed hooldatud,” märkis Lääne Teede projektijuht Indrek Rajamets.

Transpordiamet on samuti seda meelt, et kui terves Eestis sajab korraga maha jäävihm, siis tuleb inimestel arvestada, et selle tõrjumine võtabki aega.

“Me keegi ei vaidlusta, kui lennuk ei stardi, sest udu on, kui laev ei lähe välja, sest torm on, kui vulkaanid purskavad, lennuliiklus seisab, inimesed evakueeritakse, keegi ei vaidle. Loomulikult ei ole jäävihm ega pikk tuisk midagi nii karmi, aga see on täpselt sarnane teema, et loodusjõud käib meist üle,” rääkis Vaidla.

Vaidla ütles, et erilised ilmastikuolud on Eestis tavaliselt talve jooksul vaid mõnel korral ja seetõttu ei ole suure hulga hooldeautode juurde ostmine mõistlik.

“Kusagil on selle võimekuse ja mõttekuse piir. Meil on parim praktika ja teadmine ka teistest riikidest ja nii ongi, et kui kuni kolm korda talve jooksul, vahest isegi mitte ühtegi korda, ongi need rasked olud, siis selleks üheks, kaheks või kolmeks päevaks muretseda 100 hooldeautot juurde, kes ühe päeva tööd teevad, kõik need muud kulud sinna juurde, siis see lihtsalt ei ole mingil juhul mõttekas. Me kas sõidame vaiksemalt või sel päeval üldse ei sõida, teist lahendust ei ole. Ka bussifirmad peavad arvestama, cargo-teenus peab arvestama, et sellel hetkel on teeolud väga keerulised,” selgitas Vaidla.

Mart Raamat on aga seda meelt, et liinid peaksid toimima ka keerulisemates oludes.

“See pole väga lihtne lahendus, et ärge siis sõitke. Tegelikult ikkagi inimesed vajavad bussiühendust ja vajavad bussiga kohale jõudmist ja tegelikult eks see risk on, kui teehooldus kiratseb, et tervelt kohale jõuda. /…/ Kurb tõsiasi on see, et need teejupid, kus hooldus on kehv ja kus keerulised ilmastikuolud probleeme tekitavad, on teada ja lihtsalt ei ole seni leitud raha või võimalust teehoolduse eest vastutajate poolt, et teha need korda selliselt, et hommikuks oleks võimalik bussiga ohutult seda lõiku läbida,” sõnas Raamat.

“Siin annab muidugi veel ära teha, et nii bussivedajate kui ka teehooldajate vahel parem side saada, et kas buss nüüd võiks välja minna või mitte. Odavam on kui liin ei toimu, kui me seame ohtu inimeste elud, vara, kui me sel päeval ei sõida. Jah, ta on valus, majandus võib kannatada, aga kõige tähtsam on inimene ja ohutus,” ütles Vaidla.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”

Kokkuvõttes võib öelda, et ametlikud seisukohad teehooldeautode ostmise kohta keeruliste ilmastikutingimustega päevade jaoks on mõistlikud. Eestis, kus talviti esineb tihti tugevad lumesajud ja libedus, on oluline ressursse ja eelarvet tõhusalt kasutada. Selle asemel, et investeerida rohkemate autode ostmisse, võiks keskenduda pigem olemasolevate autode hooldamisele ja parandamisele, et tagada ohutumad sõidutingimused. Lisaks võiks kaaluda alternatiivseid lahendusi, nagu näiteks koostöö teiste teenusepakkujatega, et tagada kiire ja tõhus abi keerulistes olukordades.