Ukraina tõi oma üksused Avdijivkast ära | Välismaa

Tere tulemast! Täna räägime Ukraina otsusest viia oma üksused Avdijivkast ära. See samm on tekitanud palju spekulatsioone ja küsimusi nii Ukrainas kui ka välismaal. Miks otsustas Ukraina selle käigu teha? Mis on selle taga olevad põhjused ja millised võivad olla selle mõjud piirkonnale ja rahvusvahelistele suhetele? Kas see samm võib kaasa tuua poliitilisi muutusi või pingestada olukorda konfliktipiirkonnas? Lähme sügavamale selle sündmuse tagamaadesse ja uurime, mis võib olla selle otsuse taga olevad motiivid ja tagajärjed.

Ukraina relvajõudude üksused taandusid riigi idaosa rindelinnast Avdijivkast, kus olukord halvenes viimastel päevadel olulisel määral, ütles piirkonna väe juhtimisega tegelev kindral Oleksandr Tarnavskõi laupäeva varahommikul.

“Operatsioonilisele olukorrale Avdijivka ümber tuginedes, selleks, et vältida piiramisrõngasse sattumist ja et hoida sõjaväelaste elusid ja tervist, otsustasin ma meie üksused linnast välja tõmmata ja liikuda kaitsesse märksa soodsamatele liinidele,” teatas ta sotsiaalmeediakanali Telegram vahendusel.

Venemaa jaoks on tegu olulise sümboolse võiduga enne 24. veebruaril täituvat täiemahulise sõja alustamise teist aastapäeva ning see tähistab ühtlasi suurimat maa-ala hõivamist pärast mullu maikuud, mil vallutati Bahmut.

“Olukorras, kus vaenlane liigub edasi üle omaenda sõdurite laipade suurtükitule eelisega kümme-ühele, pideva pommitamise saatel, siis see on ainus õige otsus,” ütles kindral. “Ümberpiiramist välditi, isikkooseis sai välja tõmmatud ja meie sõdurid asusid kaitsesse kindlaksmääratud liinidel.”

Tegemist oli Ukraina relvajõudude värske ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi esimese suurema otsusega pärast uude ametisse nimetamist 8. veebruaril. Sõrskõi sõnul oli tegu otsusega, et säästa sõdurite elusid ja vältida nende piiramisrõngasse jäämist.

“Otsustasin taanduda meie üksustega linnast ja lülituda ümber kaitsele märksa soodsamatel liinidel,” kirjutas Sõrskõi Facebookis veidi aega enne Tarnavskõi teadaannet.

“Meie sõdurid täitsid oma kohust väärikusega, tegid kõik võimaliku, et hävitada parimaid Vene sõjaväeüksuseid ning tekitasid vaenlasele olulist kahju,” kirjutas Sõrskõi.

Vene okupatsiooniväe täiemahulise sissetungi eel elas Avdijivkas umbes 34 000 elanikku ning linnal on tähtis sümboolne väärtus.

Tööstuslinn asub Ukraina idaosas Donetski oblastis, kus on peetud Venemaa agressioonisõja viimase pea kahe aasta rängemaid lahinguid ning mida Kreml peab ebaseaduslikult osaks Venemaast.

Avdijivka langes 2014. aasta juulis lühiajaliselt Kremli-meelsete separatistide kontrolli alla, enne kui Ukraina selle uuesti enda kontrolli alla võttis ning oli seda jätkuvalt, seda vaatamata Vene vägede sissetungile ja selle lähedusele oblasti separatistlikule pealinnale Donetskile, mis on Moskva käes.

Bideni sõnul ei unustaks ajalugu Ukraina abita jätmist 

USA president Joe Biden ütles reedel seoses Kremli-kriitiku ja opositsioonitegelase Aleksei Navalnõi surmaga Venemaa vanglas, et Ukrainale tuleb abi osutada või muidu ei unustata seda iialgi.

“See tragöödia tuletab meile meelde antud hetke panuseid. Oleme kohustatud tagama rahastuse, et Ukraina saaks jätkata enda kaitsmist Putini jõhkrate rünnakute ja sõjakuritegude eest. Ajalugu jälgib esindajatekoda. Suutmatust Ukrainat praegusel kriitilisel hetkel toetada ei unustata iialgi,” lisas USA president.

Demokraat Biden kritiseeris vabariiklaste kontrolli all oleva esindajatekoja otsust minna kahenädalasele vaheajale ilma Ukraina toetuse otsust tegemata.

Selline samm vaid suurendab kartusi, kas USA on jätkuvalt usaldusväärne liitlane, ütles president.

“See on ennekuulmatu. See jääb ajaloo lehekülgedele. See tõesti on nii. Sel on tagajärjed. Ja kell tiksub. Ja see peab juhtuma. Me oleme kohustatud aitama praegu. Peame mõistma, millega meil Putini näol on tegu,” lisas Biden.

Bidenilt küsiti reedel pressikonverentsil, millised tagajärjed ootavad Venemaa juhtkonda pärast Navalnõi surma paranduskoloonias.

Üks ajakirjanikest meenutas USA riigipeale tema sõnu pärast 2021. aastal Genfis aset leidnud kohtumist Vene diktaatoriga. Toona ütles Biden, et hoiatas Putinit laastavate tagajärgede eest, kui Navalnõi peaks Venemaa vanglas surema.

“See oli kolm aastat tagasi. Selle aja jooksul seisid nad silmitsi tohutu hulga tagajärgedega. Nad kaotasid surnute või haavatutena üle 350 000 sõduri. Nad leidsid end olukorrast, kus nende suhtes kehtestati kõigis valdkondades tohutud sanktsioonid. Me mõtleme selle üle, mida saaks veel teha,” vastas Biden.

Biden süüdistas Navalnõi surmas otsesõnu Putinit.

“Putin vastutab Navalnõi surma eest. See, mis juhtus Navalnõiga on veelgi tõestuseks Putini jõhkrusest,” ütles ta, lisades, et USA ei tea veel, “mis täpselt juhtus” Vene vangistatud opositsionääriga.

“Isegi vanglas oli ta jõuline hääl tõe eest,” ütles Biden Navalnõi kohta Valge Maja edastatud kommentaaris. “Tema vaprust ei unustata.”

In conclusion, the decision by Ukraine to withdraw its troops from Avdiivka signals a potential shift in the ongoing conflict in the region. This move could potentially lead to a de-escalation of tensions and a chance for diplomatic solutions to be sought. It is important for all parties involved to engage in peaceful dialogue and negotiations in order to find a lasting resolution to the conflict. Estonia continues to support Ukraine in its efforts to maintain its sovereignty and territorial integrity, and hopes for a peaceful and sustainable resolution to the situation in the region.