Eksperdid: erastatavatest firmadest on suurim huvi börsifirmade vastu | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uuringute kohaselt on erastatavate firmade vastu suurim huvi just börsifirmade vastu. See näitab selgelt usaldust ja usku Eesti majandusse ning börsiettevõtete potentsiaali. Ekspertide sõnul on see positiivne märk ning näitab, et investeerijad näevad Eesti ettevõtetes suurt potentsiaali ja kasvu võimalusi. See annab meile kindlust, et Eesti majandus on tugev ja atraktiivne ning pakub häid investeerimisvõimalusi.

Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm ütles ERR-ile, et mis puudutab börsiettevõtteid Enefit Greeni ja Tallinna Sadamat, siis nende puhul ei tohiks täiendava osaluse müümine probleemiks osutuda.

“Pikas perspektiivis võib-olla suurem likviidsus oleks nendele aktsiatele hea, kuigi lühiajaliselt ilmselt see tooks kaasa hinnasurve, sest kui pakkumine suureneb hetkega, siis tavaliselt hind annab järele,” nentis ta.

Nelja riigi äriühingu kohta, mida soovitakse võõrandada – Teede Tehnokeskus, Operail, Nordic Aviation Group, Transpordi Varahaldus – ütles Priisalm, et selles nimekirjas on kindlasti ettevõtteid, mille vastu turuosalistel võib olla huvi, kõige huvitavam on neist aga Transpordi Varahaldus.

“Lennukite järele, ma arvan, on täna turul päris suur nõudlus, sest tellimusajad on pikad. Ma ei oska öelda, mis riigi strateegiline plaan nendega on. Aga ma arvan, et nende müük võiks õnnestuda küll, kui seal ei ole mingisuguseid koormavaid lepinguid peal või midagi taolist,” lausus Priisalm.

Ülejäänud kolme kohta ütles Priisalm, et börsil noteerimise jaoks on need liiga väikesed ja nende vastu tunnevad huvi pigem ettevõtjad, kes tegutsevad samas segmendis või soovivad sinna siseneda.

“Ma usun, et nad leiavad ostja. Ma ei oska täna öelda, mis hinnatasemel. Vaatasin ettevõtete aastaaruandeid, osa neist olid kahjumis olnud, mingit väga suurt kasumit ei paistnud. Võib-olla eraettevõtja või eraomanik suudab teatud ärid efektiivsemalt tööle panna,” nentis Priisalm.

Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütles Vikerraadios, et igast ettevõttest on keegi huvitatud, kuid mõne erastamisele mineva firma puhul tekib küsimus, mida müüakse, viidates Nordicale ja Operailile.

Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas märkis, et Nordica puhul võib olla huvi litsentside ja Transpordi Varahalduse puhul lennukite vastu. Operaili suhtes jäi Arakaski kõhklevale seisukohale.

“Huvi kindlasti on, eriti mis puudutab börsile viidavaid ettevõtteid. Mis puudutab Operaili, Nordicat, ka Transpordi Varahaldust, on raske öelda, sest see on spetsiifiline olukord, ostjate ring on väga-väga kitsas. Aga arvata, et ostjate arv on väiksem kui üks, seda ei tasu ka karta. ” nentis ta.

Erastamiste otsuse ajastuse kohta ütles Priisalm, et välisinvestorite huvi nende ettevõtete vastu jääks tõenäoliselt leigeks ka siis, kui geopoliitiline olukord oleks stabiilsem.

“Kui me räägime tehingutest suurusjärgus võib-olla 10 kuni 30 miljonit eurot mõningate ettevõtete puhul, siis kas need on tehingud, mis jäävad tegemata, sellepärast et me oleme täna sellises geopoliitilises olukorras – ma arvan, et mitte. Suure tõenäosusega peaks huvi nende vastu olema kohalike ettevõtjate poolt, kui need ettevõtjad näevad võimalusi oma turuosa parandamiseks,” lausus ta.

Arakase sõnul võivad huvi tunda väljastpoolt Eestit näiteks EBRD või Euroopa Investeerimispank. Samuti võivad tema sõnul huvitatud olla pensionifondid ja seda ka väljastpoolt Eestit.

Lisaks seitsmele äriühingule kaalub valitsus veel kahe firma, Eesti Loto ja Eesti Posti erastamist. Priisalme sõnul on need kindlasti seda tüüpi ettevõtted, mis võiksid investoritele huvi pakkuda. “Seal see maht on juba suurem ja seal võiks olla ka börsiinvestorite jaoks midagi midagi nagu huvitavat,” nentis ta.

Arakas tunnustas samas valitsuse otsust, öeldes, et tegu on erastamisinitsiatiiviga, mille sarnast pole nähtud alates erastamisagentuuri sulgemisest 2001. aastal. “Samm on õige, et riik oma osalust majanduses vähendab ja laseb vabaturumajandusel õitseda,” lausus ta.

Erastamise detailid alles selguvad

Riigile kuuluvatest äriühingutest soovitakse võõrandamisele anda viis: Teede Tehnokeskus, Operail, Nordic Aviation Group, Transpordi Varahaldus ning AS-is Tallinna Sadam vähendada riigi osalust kuni 51 protsendini. Lisaks suunataks rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt osalisele erastamisele Eesti Energia kaks tütarettevõtet, Enefit ja Enefit Green.

Teede Tehnokeskuse 2022. aasta enampakkumine, kus alghinnaks oli 3,9 miljonit eurot, ei õnnestunud. Rahandusminister Mart Võrklaev ütles reedel ERR-ile, et kliimaminister tuleb järgmise aasta septembris plaaniga, kuidas ja millal Teede Tehnokeskus siiski maha müüa.

Kahjumis Operaili kohta märkis Võrklaev, et seal on veel varasid, mida müüa. “Ettevõtte enda teatud varad ja ka nii-öelda know-how,” ütles ta.

Kuupäeva Operaili erastamisega edasiminekuks veel paigas pole. “Seal tuleb veel analüüsida, kui palju on seal strateegilisi vajadusi ehk et riigi enda vedude vajadust,” lausus Võrklaev.  

Tallinna Sadama kohta ütles Võrklaev, et riigi osaluse vähendamises 51 protsendini käivad ettevalmistustööd. Kliimaminister peab valitsusse tulema plaaniga selle aasta septembris. See, kas teenitud raha jäetakse Tallinna Sadama kontserni või võetakse riigieelarvesse, pole veel otsustatud.

Eesti Energia kahe tütarettevõtte IPO-dest laekuv raha jääb kontserni. Kuivõrd IPO-de täpne toimumisaeg pole paigas, siis ei saa praegu arvestada, et sealt laekuvat raha saaks Eesti Energia kasutada gaasijaama ehitamiseks, märkis Võrklaev. “Meil on vaja teha need otsused ja võimalik lisarahastus kiiremini ja sellega Eesti Energia praegu ka tegeleb,” lausus ta.

Enefit Greeni puhul võiks kõige varasem aeg IPO-ks olla selle aasta lõpp, kuid aja valimisel peab arvestama, et praegu on ettevõtte aktsia hind madalal. Plaan on võõrandada ettevõttest praegusele 22,83 lisaks 10 protsenti, ütles Võrklaev. Enefiti emissioon peaks toimuma kõige varem järgmise aasta teises pooles.

Lisaks on valitsus kaalumas Eesti Posti ja Eesti Loto erastamist. Võrklaeva sõnul on Omniva puhul küsimus sellest, mis saaks sel juhul üldpostiteenusest.

“Sellega regionaal- ja põllumajandusministeerium nüüd tegeleb, mis täpne kontseptsioon võiks olla. Siis on vaja teha järgmised otsused, et kas ja kuidas seda ettevõtet võõrandada ja mis ulatuses,” lausus Võrklaev.

Kokkuvõttes võib öelda, et erastatavate firmade vastu on suurim huvi börsifirmade vastu. See näitab investorite usaldust börsil noteeritud ettevõtete vastu ning nende potentsiaali kasvuks ja kasumiks tulevikus. Eksperdid arvavad, et see on positiivne märk Eesti majandusele, pakkudes võimalusi uute investeeringute ja töökohtade loomiseks. Samuti võib see julgustada teisi ettevõtteid pöörduma börsi poole, et leida rohkem huvitatud investoreid ja laiendada oma äritegevust. Seega on oluline jälgida ja toetada börsil noteeritud ettevõtete arengut Eestis.