Briti kaitseminister: kõik NATO liikmed peaksid panustama | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Briti kaitseminister on välja öelnud, et kõik NATO liikmed peaksid panustama rohkem kollektiivsesse kaitsevõimesse. See avaldus on tekitanud huvirühmade seas laialdast arutelu ja poleemikat. Sellest teemast räägitakse nii meedias kui ka poliitilistes ringkondades üle kogu maailma. Kuidas see võiks mõjutada Eesti ja teiste NATO liikmesriikide julgeolekut ning milliseid samme peaksid liikmesriigid astuma, et tagada ühtne ja tugev kaitsevõime? Selles artiklis uurime lähemalt selle teema tausta ja mõju Eesti ja teiste NATO liikmesriikide jaoks.

Briti kaitseminister Grant Shapps ütles neljapäeval, et kõik NATO liikmed peaksid täitma 2014. aastal antud lubadust ning kulutama vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) riigikaitsele.

Shapps tegi oma avalduse NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis, kui ajakirjanikud palusid tal kommenteerida USA vabariiklaste eeldatava presidendikandidaadi Donald Trumpi väidet, et ta laseks Venemaal tungida nendesse NATO riikidesse, mis ei panusta kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.

31 kaitsealliansi liikmest täidab antud eesmärki sel aastal ainult 18, kuigi seegi on rekordkõrge arv. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas samal pressikonverentsil NATO artikli number viis tähtsust, mille järgi on relvastatud rünnak ühele liikmesriigile rünnak kõigi NATO liikmete vastu.

“Igaüks on nõus NATO peasekretäriga, et artikkel viis on püha. Kuid teine asi, mida tuleb välja öelda, on see, et on õige, et kõik riigid panustaksid. Me ütlesime, et me teeme seda 2024. aastaks. Tänavu on 2024. aasta,” ütles Shapps, viidates 2014. aastal saavutatud NATO liikmete kokkuleppele kulutada vähemalt kaks protsenti SKP-st riigikaitsele 2024 aastaks. Toonast kokkulepet põhjustas Krimmi okupeerimine Venemaa poolt.

Shappsi sõnul panustavad NATO liikmed riigikaitsesse senisest rohkem mitte Trumpi tõttu, vaid seetõttu, et Euroopas käiv sõda demonstreerib, et selle järele on vajadust.

Briti kaitseminister lisas, et USA juhtiv roll NATO-s on ka Washingtoni enda huvides.

Ühendkuningriik ja veel 14 Euroopa riiki avalikustasid neljapäeval uue plaani ühiste riigikaitse-alaste hangete korraldamiseks. Samuti hakkab Ühendkuningriik kaasjuhtima Ukrainale uue põlvkonna droonide saatmise algatust.

“[Nende algatuste] eesmärgiks on kasvatada kaitsetööstuse tootmisvõimet euroatlantilises piirkonnas, taastada jooksvalt varusid ning jätkata Ukraina toetamist,” teatas Briti kaitseministeerium.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et kuigi USA ja Kanada ei osale neis algatustes, siis Prantsusmaa on nendega liitunud, kirjutab Politico.

Veel üheks nende algatuste eesmärgiks on tõestada USA vabariiklastele, et USA NATO liitlased panustavad piisavalt transatlantilise piirkonna julgeolekusse Vene ohu tingimustes.

Kaitseministrite kohtumise lõpus ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et kui USA kongress ei võta vastu Ukraina abipaketti, siis see “saadab sõnumi autoritaarsetele valitsejatele, mitte ainult Putinile, vaid samuti [Hiina] presidendile Xi Jinpingile, et kui riik kasutab sõjalist jõudu, siis see saab seda, mida tahab”.

“Mis toimub Ukrainas praegu, võib juhtuda Taiwanil homme,” lisas NATO peasekretär. Osad USA vabariiklased on väitnud, et fookus Ukrainale viib tähelepanu kõrvale Hiina ohuga silmitsi seisvalt Taiwanilt.

Kokkuvõttes on Briti kaitseministri seisukoht selge – kõik NATO liikmed peaksid panustama kaitsekuludesse vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. See on oluline samm tagamaks NATO liikmete võrdne koormus kaitsekulude ja -tegevuse osas. Eesti on olnud üks vähestest NATO liikmetest, kes on täitnud 2% SKT-st kaitsekuludele eraldamise eesmärgi ning meie riik panustab aktiivselt ka NATO missioonidesse. See on oluline, et tugevdada allianssi kaitsevõimet ja meie ühised julgeolekuhuvid. Eeldame, et kõik NATO liikmed järgivad kokkulepitud eesmärke ja osalevad aktiivselt ühiste julgeolekualaste väljakutsetega tegelemisel.