Pildid: ajakiri Keel ja Kirjandus andis üle aastapreemiad | Kirjandus

Tere tulemast! Ajakiri Keel ja Kirjandus andis üle aastapreemiad, tunnustades parimaid kirjanduslikke teoseid ja nende loojaid. See sündmus toob kokku Eesti kirjandusmaailma tippude and but they Lagos, Nigeria, and. Eesti Tunnustatakse romaane, luuletusi, esseesid ja tõlkeid ning preemiad antakse välja mitmes kategoorias. See on suurepärane võimalus avastada uusi talente ja tutvuda selle aasta märkimisväärsete kirjandusteostega. Keel ja Kirjandus aastapreemiad on oluline sündmus kõigile kirjanduse armastajatele Eestis.

Ajakiri Keel ja Kirjandus kuulutab kolmapäeval Teaduste Akadeemia saalis välja aastaauhinnad 2023. aastal ilmunud kirjutiste eest.

“Aastaauhindade saajaid oli seekord raske valida, kuna tugevaid kirjutisi ilmus aasta jooksul palju,” ütles Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Ross. “Mullu oli Keelel ja Kirjandusel eelkõige kirjandusteaduse valdkonnas hea aasta: meil ilmus kaks suurt lugejahuvi pälvinud teemanumbrit, aasta algul nõukogude aja kultuuri- ja kirjanduselust ning sügisel eesti 20. sajandi algupoole naiskirjandusest.”

Keele ja Kirjanduse aastaauhindade saajad valivad välja ajakirjas eelmisel aastal avaldatud artiklite ja lühikirjutiste autorite hulgast ajakirja kolleegiumi ja toimetuse liikmed. Aastaauhindu antakse välja neli: keeleteaduse, kirjandusteaduse, kultuuriloo ja folkloristika ning lühiteksti eest.

Keele ja kirjanduse aastapreemiad pälvisid:

• Keeleteaduse valdkonnas Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop ja eesti keele kaasprofessor Külli Habicht artikliga “Vist või kindlasti? Tõenäosuspartikli vist pikk teekond eesti kirjakeeles” (Keel ja Kirjandus nr 1–2, 2022).
• Kirjandusteaduse valdkonnas Tartu Ülikooli maailmakirjanduse doktorant ja Liivi Muuseumi teadur Tanar Kirs artikliga “Juhan Liivi luulekäsitlus essees “Ääremärkused”” (Keel ja Kirjandus nr 10, 2022).
• Kultuuriloo ja folkloristika valdkonnas Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete, Eesti Rahva Muuseumi teadurid Svetlana Karm ja Piret Koosa ning samojeedi keelte uurija Kaur Mägi artikliga “Teadus ja sugulus. Soome-ugri etnograafia kujunemine teadusliku kolonialismi taustal” (Keel ja Kirjandus nr 11, 2022).
• Lühitekstide kategoorias Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop artikliga “Kes või mis oli Jörru?” (Keel ja Kirjandus nr 7, 2022).
   

Ajakiri Keel ja Kirjandus asutati 1958. aastal. Ajakirja aastakäiku mahub üle tuhande lehekülje kirjutisi keele- ja kirjandusteadusest, folkloristikast, aja- ja kultuuriloost. Aastas ilmub 12 numbrit, mõned neist on koondatud temaatilisteks topeltnumbriteks.

Keele ja Kirjanduse kolleegiumi kuuluvad TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Epp Annus, keeleteadlane Martin Ehala, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt, TÜ eesti keele osakonna teadur Tiit Hennoste, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Eda Kalmre, Viini Ülikooli fennougristika professor Johanna Laakso, TÜ emeriitprofessor Helle Metslang, Eesti Kirjandusmuuseumi emeeritus ja kirjandusteadlane Sirje Olesk, TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu, EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige ja Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag (Uppsala ülikool), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor akadeemik Jaan Undusk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk, TÜ eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ning TÜ emeriitprofessor akadeemik Haldur Õim. 

Kokkuvõttes võib öelda, et ajakiri Keel ja Kirjandus on taas tunnustanud Eesti kirjandusmaastikul silmapaistvaid tegijaid, andes üle aastapreemiad parimatele piltidele. Preemiate saajad on näidanud suurepärast oskust tabada hetke ja väljendada sõnadeta emotsioone. Nende tööde kaudu avaneb lugejatele uus perspektiiv ning sügavam arusaam sellest, kuidas pilte saab kasutada kirjanduslikul ja kunstilisel otstarbel. Need preemiad on olulised mitte ainult kunstnikele endile, vaid ka kogu Eesti kultuurile, edendades loovust ja avardades meie arusaama visuaalsest kommunikatsioonist.