Tuleval aastal on Eesti raudteetranspordis suured muutused, kuna plaanitakse oluliselt kiirendada Tartu-Tallinna rongiliiklust. Uued ja täiendatud raudteetaristu ning täiustatud rongid peaksid võimaldama reisijatel liikuda linna vahel oluliselt kiiremini kui varem. See tähendab paremat ühenduvust ja suurepärast võimalust nautida mugavamat ja efektiivsemat transpordivõimalust Eesti suurlinnade vahel. Oodatud muutused toovad kaasa parema reisimise kogemuse ning aitavad kaasa majanduskasvule ja turismile.
Pärast Eesti Raudtee arendustööde lõppu võiks Tallinn-Tartu rongireis parimal juhul aega võtta poolteist tundi. Samas ehitustööde graafik on tihe ning päris aasta lõpuks ei pruugi rong veel nii kiire olla.
Praegu sõidab ekspressrong Tallinnast Tartusse kahe tunni ning 20 minutiga või veidi kiiremini. See reis oleks võimalik teha alla kahe tunniga, kuid Eesti Raudtee ehitab mitmel lõigul ning ohutuse huvides peab sõitma veidi aeglasemalt.
“Selleks, et rongid saaksid uues kvaliteedis, uue kiirusega sõita, on tarvis praktiliselt kõiki raudtee elemente selleks kohandada. Raudtee geomeetriat üsna mitmes lõigus korrigeeritakse, et saaks nad vastavusse viia kiirusega 160 kilomeetrit tunnis,” rääkis Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš.
Selleks peab veel Eesti Raudtee osa maad omandama, raadamistöid tegema, ülesõidukohti ning sildasid täiustama. Lisaks veel nõuab raudtee elektrifitseerimine hulga töid, liini ühendamist võrguga ning ka uut juhtimissüsteemi. Kui raudtee saab sirgemaks, suudavad ka diiselrongid sõita kiirusega 160 kilomeetrit tunnis, aga kogu reisi kiiruse tõstmiseks on elektrirongid siiski olulised.
“Elektrirongid on oluliselt dünaamilisemad, nad kiirendavad paremini. Elektrirongide dünaamika on see, mis reaalselt võimaldab, arvestades peatustega, seda kiirust 160 kilomeetrit tunnis,” sõnas Smiltinš.
Praegu on esimene uus Elroni rong veel Tšehhis katsetamisel, ütles Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.
“Esimesed kaks rongi, kaks kolmevagunilist koosseisu jõuavad Eestisse selle aasta aprillis, mais. Täiendavad neli koosseisu ehk ülejäänud siis aasta jooksul. Aasta lõpuks on meil kindlasti kuus Škoda rongi siin Eesti taristul olemas,” sõnas Ehrenpreis.
Siis on vaja ka Eestis teha katsesõidud ning kontrollida rongide ühilduvust Eesti taristuga. Järgmise aasta alguses hakkavad uued rongid reisijaid vedama.
“Esialgu kombineeritult, Škoda rongid ja praegused rongid vaheldumisi. Esimeses kvartalis siis selle aasta veomahu alusel, aga teises kvartalis lisame ka täiendavaid reise ja tõstame veomahtu,” lisas Ehrenpreis.
Uutes rongides on rohkem jalgrattakohti, esimese klassi reisijatele laiemad istmed ning suuremad mugavused töö tegemiseks ja üldiselt on rongid avaramad, ütles Ehrenpreis. Lisaks tuleb ka toiduautomaat.
Kiirem ja mugavam rongireis sõltub peamiselt sellest, millal Eesti Raudtee jõuab ehitustööd valmis. Sihiks on aasta lõpp, kinnitas Smiltinš.
“Kindlasti graafik on hästi pingeline. Varuaega ja puhvreid meil siin vahel ei ole. Töötame selles tempos, järele ei anna, et aastalõpu eesmärki täita, aga siin on omad riskid olemas,” selgitas Smiltinš.
Ideaaltingimustes võiks siis rongireis aega võtta poolteist tundi ning mõni minut. Kuid viimased 15 minutit nõuavad kõige suuremat pingutust, tõdes Smiltinš, seega aasta lõpuks ta seda veel lubada ei julge. Pigem võib detsembri teises pooles ekspressrong sõita Tartusse ühe tunni ja 50 minutiga.
Kokkuvõttes on oluline, et Tartu-Tallinna rong hakkaks sõitma oluliselt kiiremini aasta lõpuks. See annaks reisijatele mugavama ja kiirema transpordivõimaluse kahe suurema linna vahel. Lisaks vähendaks see ka liikluskoormust maanteedel ning tooks kaasa ka keskkonnasõbralikumaid reisimisvõimalusi. Eeldatavasti tooks kiirem rongiliiklus kaasa ka majanduslikku kasu, kuna kiirem ja tõhusam transpordivõimalus tähendab paremat ja tõhusamat äritegevust mõlema linna vahel. Seega, Tartu-Tallinna rongiliikluse kiirendamine on oluline samm Eesti infrastruktuuri ja transpordisüsteemi arengus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus