Tere tulemast Eestisse! Saska on saanud suureks jututeemaks, kuna see on Mustal merel põhja lastud laev, mis oli oluline osa Vene logistikaahelast. See sündmus on tõstatanud palju küsimusi ja tekitanud huvi üle maailma. Laeva uppumine võib avaldada mõju mitte ainult Vene logistikale, vaid ka rahvusvahelisele kaubandusele. See on kindlasti teema, mille üle tasub arutleda ja jälgida, et mõista selle mõju laiemat konteksti.
Ukraina teatel lasid nad Mustal merel põhja Venemaa dessantlaeva Tsezar Kunikov. Mereväe ülema kommodoor Jüri Saska sõnul on tegemist tähtsa logistilise laevaga ning on märkimisväärne, et Vene armee lasi sellel üksi seilata.
Saska ütles “Ringvaates”, et Mustal merel liikuvad dessantlaevad ja muud logistilised alused on Ukraina sihtmärk.
“Seal on kindlasti palju õnne, aga seal on ka väga selgelt sihtmärgid, mida taga aetakse, ja nendeks on, kui vaadata mustrit, siis logistilist toetust osutavad laevad. Ka meediast on läbi tulnud, et üks selline dessantlaev suudab kanda kuni 500 tonni laskemoona ja need on väga olulised meresillad, nagu venelased ise ütlevad, rinde varustamiseks,” rääkis ta.
Ka Tsezar Kunikov oli Saska sõnul logistilise ahela osa ja varustas Ukrainas rindejoonel olevaid Vene üksuseid.
“Sellepärast on see Venemaale suur kaotus kahtlemata. See võib peale võtta ühe rongiešeloni jagu, umbes 500 tonni laskemoona, toitu ja mida iganes rindel tarvis on, ja neid laevu ei ole venelastel liiga palju. Nende taastamine ja ühe sellise aluse ehitamine võtab kuni viis aastat ja nendes tingimustes, kus Venemaa praegu on, ei ole see nii tõenäoline, et neid tagasi ehitatakse. Loomulikult on see suur kaotus,” selgitas Saska.
Tema sõnul jätkub Mustal merel patiseis ja seal laevad eriti toimetada ei saa. “Sellepärast on tegelikult üsna märkimisväärne, et selline suur alus, logistiliselt väga tähtis alus liikus üksi ja sisuliselt kättesaadavana,” lisas ta.
Laevu ründavad meredroone on Saska sõnul raske märgata, sest need liiguvad pimedas ning külma vee tõttu ei ole neid ka laeva infrapunakaameratega näha.
“Droon tuleb pimedas. /…/ Ja eks sa vaatad infrapunakaameraga, jälgid enda ümber, skaneerid pinda, aga need laevad ei ole nende seadmetega väga hästi varustatud ja soojuspilt on sisuliselt olematu, kuna need on külmas vees, tõenäoliselt pikka aega olnud, kõik heitgaasid, kui sealt üldse heitgaase tuleb, suunatakse tõenäoliselt vette,” selgitas ta.
In conclusion, the sinking of the ship Saska in the Black Sea has not only resulted in an environmental disaster but has also disrupted the important logistics chain of the Russian Federation. The significance of this event goes beyond national borders, as it has implications for international trade and environmental protection. It is crucial for all countries, including Estonia, to work together to prevent such incidents from happening in the future. Additionally, there is a need for stricter regulations and better enforcement of maritime safety and environmental protection measures to avoid similar disasters in the future.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus