Tere tulemast! Tänapäeval on Hiina tehnoloogia mõju üha enam kogu maailmale. Professor, kes on spetsialiseerunud Hiina tehnoloogiale, on öelnud, et on väga keeruline täielikult loobuda Hiina tehnoloogiast. See tekitab palju vaidlusi ja küsimusi, eriti siin Eestis, kus tehnoloogia mängib olulist rolli meie igapäevaelus. Kas peaksime pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas ja kust meie tehnoloogia pärit on? Kas me peaksime olema rohkem teadlikud selle mõjust meie ühiskonnale ja majandusele? Need küsimused on olulised ja vajavad kindlasti arutamist.
Välisluureameti hinnangul on Hiina viimase aasta jooksul tõhustanud Euroopa-suunalist mõjutustegevust ja Hiina tehnoloogia levik kriitilisse taristusse ohustab Eesti julgeolekut. Professor Tanel Tammeti sõnul on Hiina tehnoloogiast täielik loobumine keeruline.
Hiina mõjutustegevus Eesti suunal on olnud aastaid kestev töö. Praegu ehitab Hiina välisluureameti andmetel üles oma standarditel põhinevat ja erinevaid tehnoloogilisi lahendusi põimivat ökosüsteemi, mille osi poleks võimalik lääne tehnoloogiaga asendada. Eestis on Hiina ettevõtted, sealhulgas Huawei sihikule võtnud eelkõige pilveteenused ning päikese- ja tuulepargid, mille kaudu on võimalik manipuleerida riigi elektritootmisvõimsustega.
“Tehnoloogia kasutamisega kaasnevad riskid on need, et satutakse sõltuvusse tehnoloogiast ja Hiina kasutab neid vahendeid siis oma poliitilise agenda elluviimiseks,” selgitas välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.
Näiteid, kus Hiina tehnoloogiaid Eestis kasutatakse, leidub hulgi.
“Eestis on näiteks kasutusel sellise Hiina tehnoloogiafirma nagu Nuctech läbivalgustusseadmed. Minu teada, kas need olid kasutuses äkki Tallinna lennujaamas ja Koidula piiripunktis, mis valgustavad läbi reisijate pagasit, kaubasaadetisi. /…/ Eestis on väga levinud ka Hikvisioni valvekaamerad, mis on samuti Hiina firma ja sealt on avastatud päris palju tagauksi,” rääkis Tallinna Ülikooli Hiina uuringute keskuse külalisteadur Rüüt Kaljula.
Lisaks kogub Hiina inimeste andmeid tehisintellekti arendamiseks läbi videorakenduste nagu Tiktok.
“Kogu see info hulk, mis sisse tuleb, on väga sobiv materjal igasuguste õppimistööriistade tegemiseks. Ega ta ei õpeta sul tegema keerulist sisu, aga ta aitab sul tegelikult treenida äratundmist, aitab treenida, kuidas inimesed käituvad, aitab treenida sotsiaalmeedia ja poliitika jaoks olulisi asju,” rääkis Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet.
Rüüt Kaljula sõnul on Hiina praegu ainus riik, kellel on nii soov kui ka võimekus praegust maailmakorda muuta.
“Demokraatlik maailmakord, õigusriik, sõnavabadus – kõik need on selles mõttes Hiinale vastumeelsed, et tema näeb rohkem maailma, kui sellist jõukeskust, sellist maailma, kus näiteks Ida-Euroopas oleks Venemaa domineerivas rollis,” selgitas Kaljula.
Hiina tehnoloogia liigset levikut tuleks välisluureameti hinnangul ennetada nii avalikus kui ka erasektoris. Varem või hiljem tuleb Hiina tehnoloogiast aga sootuks loobuda.
“Ekstreemselt keeruline, sest kõik kohad on Hiina asju täis. Ma arvan, et need päris kriitilised asjad, mis on telekomiseadmed, mis on kõige haavatavamad, kõige lihtsamad jälgimise jaoks, nende juures tegelikult ei kasutatagi enam Hiina seadmeid. Ja mujal ei ole see oht, ma arvan, nii väga suur, ega Hiina ei ole ka selline otsene koll,” sõnas Tammet.
In conclusion, it is clear that completely abandoning Chinese technology is a complex task for Estonia. As the professor pointed out, China’s technological advancements have become deeply embedded in the global supply chain, making it challenging to cut ties entirely. However, it is important for Estonia to carefully assess the potential risks and benefits of their reliance on Chinese technology and to develop a strategic plan for mitigating any potential security concerns. It is essential for Estonia to prioritize their national security while also considering the potential impacts on their economy and international partnerships.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus