Ministeerium uurib, kuidas kasvuhoonegaaside heidet transpordis vähendada | Eesti

Tere tulemast, lugupeetud kodanikud!
Eesti valitsus on võtnud eesmärgiks uurida, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris. See on oluline samm meie riigi püüdlustes saavutada keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum tulevik. Uurimistöö eesmärk on leida uuenduslikke lahendusi, mis aitaksid vähendada keskkonnale avaldatavat mõju ning samal ajal tagaksid ohutu ja tõhusa transpordisüsteemi. Käesolev teadustöö on oluline mitte ainult Eestile, vaid ka kogu maailmale, kuna see võib pakkuda inspiratsiooni teistele riikidele sarnaste probleemide lahendamisel. Loodame, et meie jõupingutused toovad kaasa positiivseid muutusi ning aitavad kaasa puhtamale tulevikule.

Kliimaministeeriumis jätkub töö kliimaseaduse väljatöötamisega. Töörühmad on kaardistatud võimalused, kuidas erinevates sektorites, nagu põllumajandus, maakasutus või transport kasvuhoonegaaside heidet 2030-ndaks aastaks märkimisväärselt vähendada. “Aktuaalne kaamera.Nädal” uuris, kuidas on plaanis toimetada transpordi osas.

Transpordisektor moodustab kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest kokku 15 protsenti. Valdav osa sellest heitest, tervenisti kaks kolmandikku tuleb sõiduautodest. Ülejäänud, väiksem osa tuleb juba näiteks veoautodest, kaubikutest või bussidest, vahendas “Aktuaalne kaamera.Nädal”.

Peamise osa Eesti kasvuhoonegaasidest, 52 protsenti, paiskame õhku tegelikult energeetikas. Metsanduses ja maakasutuses paiskub õhku 19 protsenti, transpordis 15 protsenti ning põllumajanduses 10 protsenti koguheitest. Ülejäänud heide tuleb tööstusest ja jäätmetest.

Kokku paiskas Eesti 2021. aastal õhku 15,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Aastaks 2030 peame Euroopa Liidus kokkulepitu järgi vähendama seda heidet 2005. aastaga võrreldes 24 protsenti. Transpordisektoris vähendame praeguste tegevuste jätkumisel heidet aga vaid kaheksa protsenti.

Kliimaministeeriumis kogunenud eksperdid, huvirühmad ja ametnikud on nüüd kaardistanud ära ka võimalused, kuidas kasvuhoonegaaside heidet transpordis vähendada. Ideid kogunes kokku ligi 60.

Muuhulgas käidi välja mõte pakkuda rattaliiklejatele sooduskorras tervisekindlustust, kehtestada raskeveokitele läbisõidupõhine teekasutustasu, piirata kasutatud sõidukite importi või soodustada biokütuste kasutuselevõttu.

Üks mõte oli kehtestada linnas nullheitega piirkonnad, kuhu sisepõlemismootoriga autodel asja ei oleks.

“Täpselt samamoodi on ka naastuvabasid piirkondi põhjamaades. On linnasid, kus on tänavad, kuhu puhtalt müra ja tolmu tõttu ei lubata naastrehvidega sõita. Aga tulles lähedale, siis Riia linn kaalub näiteks nullemissiooni piirkonda. Ja nad teevadki eeluuringuid selleks, et mis see potentsiaalne mõju oleks ja mida nad sellega saavutaks,” ütles kliimanõukogu liige, liikuvusekspert Marek Rannala.

Veel üks mõte, mida arutatakse, on kehtestada Tallinnas ja Tartus ummikumaks. Mujal maailmas on seda varem kehtestatud näiteks Stockholmis või Londonis.

Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise emeriitprofessor Dago Antov ütles, et ummikumaksuga on olnud nii, et nendes linnades, kus teda rakendatakse, on mõju olnud kokkuvõttes positiivne.

“Hirmud on tihtipeale olnud suuremad, kui need tulemused, mis reaalselt saadi, aga mis on alati tekitanud teataval määral probleeme on see tehniline lahendus. See on tegelikult meeletult kallis, me peaks kasutama siis mingit numbrituvastust või autosiseseid seadmeid, nii et puhtalt selle süsteemi loomise maksumus võib iseenesest kujuneda tegelikult üsna keerukaks,” rääkis Antov.

Nii Antov kui ka Rannala, kes ise töörühma tööst osa ei võtnud, rõhutasid, et tegelikult peab meetmeid vaatlema kogumina. Nii näiteks võib ka ummikumaksuga saada lahti ummikutest, aga see ei pruugi üleliia vähendada kasvuhoonegaase. Suures plaanis jõuavad arutelud ringiga tagasi ühistranspordi ja kergliikluse arendamiseni.

“Kuna praegu peamine kasvuhoonegaaside mure tekib eraautost, kuskil kaks kolmandikku sellest heitest, millest me praegu räägime, siis see peamine fookus on ikkagi see, kuidas saada autokasutust eelkõige suuremates linnades ja keskustes natuke väiksemaks ja inimesi kuskile teistele liikumisviisidele, kus inimese või kilomeetri kohta tulev süsinikuheide oleks väiksem,” ütles Antov.

Lahenduste otsimisel peaks arvesse võtma ka sotsiaalmajanduslikku mõju ehk seda, kuidas üks või teine välja pakutud lahendus mõjutaks maksulaekumisi, tööhõivet või leibkondade kulutusi. Kuigi töörühm plaanib kõige mõistlikumad meetmed välja valida juba märtsiks, valmib kogu kliimaseaduse koostamiseks oluline sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs tegelikult alles hiljem.

“Tõsi ta on, et kõiki meetmeid ei olegi ehk mõjude osas võimalik mõõta. Mida on lihtsam teha, on kasvuhoonegaaside vähendamist prognoosida selliste meetmete puhul, kus piltlikult öeldes vahetad ära kütuse. Kui võtad sisepõlemismootoriga auto versus nullheitmega auto, sa saad seda väga lihtsasti mõõta. On käitumuslikud meetmed, kui paneme näiteks rohkem ühistransporti või teeme rohkem kergliiklusteid, et milline on see mõju. See on selline tunnetuslik ja ekspertteadmiste põhjal kokku pandud number,” lausus kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu.

See tähendab, et riik ei tea kliimaseaduse eelnõu valmimise ajaks tegelikult täpselt, kui kalliks näiteks transpordisektoris kasvuhoonegaaside vähendamine maksma läheb.

“Neid numbreid hinnanguliselt ei ole täna kokku löödud, sest igal meetmel on erinev kaal. Selle numbri juurde on ehk hea tagasi tulla siis, kui need meetmed on välja selekteeritud, selline heas mõttes pingerida kokku pandud,” lisas Salmu.

Suurema potentsiaaliga meetmete maksumus peaks siiski aprilli lõpuks selguma. Hoopis laiem küsimus saab olema tegelikult aga see, millist mõju avaldab kliimamuutustega võitlemine Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.

“See on veel küsimus, mis ei ole head vastust saanud, et kui palju meid see kliimamuutustega võitlemine pikaajaliselt mõjutab. Kui palju näiteks võib majanduse potentsiaalne kasv olla seetõttu aeglasem, et me seame endale mingi täiendava piiri,” küsis kliimanõukogu esimees, ökonomist Kaspar Oja.

Kokkuvõttes on Eesti ministeeriumi uurimus oluline samm säästva transpordi suunas. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordis on ülioluline keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise seisukohast. Uurimuse tulemusi saab kasutada edaspidiste poliitikate kujundamisel ning konkreetsete meetmete rakendamisel. Oluline on leida tasakaal majandusliku arengu ja keskkonnakaitse vahel, ning uurimus aitab seda tasakaalu saavutada. On oluline, et kõik sektorid, sealhulgas transpordi sektor, panustaksid kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ning Eesti on valmis võtma juhtrolli selles valdkonnas.