Tallinna hiljutisel seminaril arutleti jalgpalli kokkuleppemängude takistamise võimaluste üle. Spordi kõrgematel tasemetel on kokkuleppemängud muutunud üha tõsisemaks probleemiks, kahjustades nii mängu mainet kui ka ausa konkurentsi põhimõtet. Seminaril räägiti erinevatest meetmetest ja strateegiatest, mida saab rakendada selle ebaseadusliku tegevuse takistamiseks ning kuidas tõhusalt reageerida kokkuleppemängude kahtlastele juhtumitele. Seminar tõi kokku spordi esindajad ja spetsialistid, et leida lahendusi sellele kasvavale probleemile ja kaitsta jalgpalli puhtust ja ausust.
Sel nädalal toimus Tallinnas spordivõistlustega manipuleerimise teemaline seminar. Kokkuleppemängud on nii Eestis kui üle maailmas levinud pettus ja Eestis astutakse aina jõulisemaid samme selle teadvustamiseks ja takistamiseks.
Tallinnas toimunud kahepäevase seminari kutsus kokku Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) teavitamaks nii sportlasi kui ka üldsust kokkuleppemängude kasvavast probleemist ja arutleda võimaluste üle, kuidas sellele piiri panna.
“Kuna spordis liikuvad rahad on suured ja nagu siin ka esitluste käigus korduvalt välja toodi, siis Eesti spordile maailmas panustatakse circa 1,4 miljardit eurot,” sõnas EADSE juhtivuurija Remo Perli. “Ilmselgelt sellised suured summad toovad kuritegevust lähemale ja kurjategijad on huvitatud sealt oma osa saamast. See kõik dikteerib selle, et see oht on siin suur ja see trend on kasvav.”
Oluline osa on ennetustööl, rõhutas ka üks seminari esinejatest, endine Inglise profijalgpallur Moses Swaibu, kes kandis ise kümmekond aastat tagasi vanglakaristust kokkuleppemängudes osalemise eest, kuid tegeleb nüüd aktiivselt teavitustööga.
“Siinne seminar on pannud mind mõistma, kui oluline on võidelda ja takistada eri tüüpi kuritegevuse ja organisatsioonide tegutsemist ning püüda seda kahju võimalikult palju leevendada. Eestis tegutsetakse sellel suunal väga muljetavaldavalt,” ütles Swaibu ERR-ile.
Tema sõnul on tulemustega manipuleerimine kahjuks maailma spordis tõusuteel, sest nn digipõlvkond on kergesti kättesaadav ja mõjutustele aldis, eriti just populaarsetel aladel nagu jalgpall.
“Meie kultuuriruumis valitseb praegu vägagi kuulsaks saamise, raha teenimise, superstaariks kasvamise mõtteviis. Oluline on rõhutada, et kõike seda võib saavutada ka seaduslikul teel. Loodan, et minu loost ja selgitustest on kasu, et see puudutab inimesi ja aitab neil õigeid otsuseid langetada,” ütles Swaibu.
Eestis on kokkuleppemängudest palju räägitud seoses jalgpalliga, kuid teema on laiemalt levinud. “Kahjuks jah, saan väita, et neid tegevusi ja katseid on tehtud ka teistel meie populaarsetel spordialadel. Ei ole ka nemad puutumata jäänud ja see ei ole ainult jalgpalli probleem, see on ikkagi probleem spordis üldiselt,” sõnas Perli.
Samas ütles ta, et alaliitudel on õnneks võimekus probleemidega tegelemiseks ja EADSE-ga suhtlemiseks ning lahenduste otsimiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinnas toimunud seminar andis olulise panuse kokkuleppemängude takistamisele jalgpallis. Spetsialistid arutasid erinevaid meetmeid ja strateegiaid, kuidas ennetada ja avastada selliseid pettusi spordis. Seminari tulemusena loodetakse tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, sealhulgas jalgpalliliitude, spordiorganisatsioonide ja kihlveokontorite vahel. Samuti rõhutati vajadust teadvustada mängijatele ja treeneritele kokkuleppemängude ohtusid ning luua selgeid reegleid ja karistusi nende vastu võitlemiseks. Oluline on jätkata selliste teemade arutelu ja koostööd, et tagada aus ja puhas spordiürituste keskkond.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus