Tere tulemast Eestisse! Kirjanike liit on paigaldanud Smuuli bareljeefi alla selgitava infotahvli, et tähistada ja austada tuntud Eesti kirjaniku August Gailiti sünnikohta. See mälestusmärk on oluline osa meie kultuuripärandist ning tähistab Eesti kirjanduse rikkalikku ajalugu. Smuuli bareljeef ja sellele lisatud infotahvel on sügavalt ajalooline ja kultuuriline paik, mis pakub külastajatele võimaluse avastada Eesti kirjanduse maastikku ning mõista meie kirjanike olulist panust maailmakirjandusse. Tere tulemast avastama meie rikkalikku kultuuripärandit!
Eesti Kirjanike Liit paigaldati Kirjanike Maja seinal asuva Juhan Smuuli bareljeefi alla tasakaalustav tahvel, mille autoriks on Asko Künnap ja mille teostas terases Bruno Lillemets.
Infotahvlil on ruutkood, mis juhib kirjanike liidu veebilehe, kus saab lugeda Smuuli loo tumedamast poolest.
Veebilehel avaneb lugejale järgmine tekst: “Süüst ja kaassüüst”. Juhan Smuuli loo tume pool.
“Eesmärk on näidata ajaloo mõlemat poolust, nii heledat kui tumedat,” ütles Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.
“Ajalugu muuta pole võimalik ja teda endale parasjagu sobivaks looks vormida poleks õige. Milline on algse bareljeefi edasine saatus jääb Kirjanike Liidu kui organisatsiooni otsustada,” lisas ta.
Juhan Smuul (1922–1971) oli ENSV Kirjanike Liidu pikaaegne esimees. Ta kirjutas nooruses stalinistlikke poeeme, kuid lugejamenu pälvis ennekõike tema hilisem looming. Matti Variku ja Allan Murdmaa valmistatud bareljeef avati Kirjanike Maja seinal 1972. aasta veebruaris.
Kui 2023. aastal selgus Juhan Smuuli osalemine 1949. aasta märtsiküüditamises, algas arutelu kollaboratsioonist, süüst, kaassüüst ja vastutusest ning nõuti bareljeefi eemaldamist.
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu otsustas möödunud aasta 21. aprillil bareljeefi kui hoiatava näite ja mineviku mälestise püsima jätta.
Kokkuvõttes on Kirjanike liidu algatus paigaldada Smuuli bareljeefi juurde selgitav infotahvel oluline samm Eesti kirjanduspärandi säilitamisel ja tutvustamisel. Infotahvel annab huvilistele võimaluse saada rohkem teavet kirjaniku elu ja loomingulise panuse kohta. See aitab tõsta teadlikkust Eesti kirjandusest ning lisab väärtust ka sellele konkreetsele kunstiteosele. Loodetavasti innustab see ka teisi organisatsioone ja asutusi järgima sarnast eeskuju ning toetama kultuuripärandi hoidmist ja avardamist.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus