Elutööpreemia pälvinud Ehala: Eestis on tohutu hulk inimesi, kes seda väärivad | Muusika

Tuntud Eesti helilooja Olav Ehala pälvis hiljuti elutööpreemia, tunnustades tema pikaajalist panust muusikamaailma. Ehala sõnul on Eestis tohutu hulk andekaid inimesi, kes väärivad sarnast tunnustust. Tema sõnad panevad mõtlema sellele, kui rikkalik ja mitmekesine on Eesti kultuur. Ehala särav karjäär ja tema tunnustus elutööpreemiaga on vaid üks näide sellest, kui palju andekaid ja pühendunud inimesi on Eesti muusikamaailmas ning kui oluline on nende töö tunnustamine ja väärtustamine.

Kultuuri elutööpreemia pälvinud helilooja ja pianist Olav Ehala sõnas ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus, et inimesi, kes seda preemiat väärivad, on Eestis tohutult.

Rõõmustavast uudisest kuulis Ehala kultuuriminister Heidy Purgalt, kes talle hommikul helistas ja õnne soovis. “See tuli mulle lohutuseks, sest ma kaotasin jaanuari lõpus oma abikaasa,” kommenteeris helilooja. “Ma teadsin, et ma olen sellele esitatud, heliloojate liit on mind sinna juba neli aastat järjest esitanud, aga see oli ikkagi üllatus, sest Eestis on inimesi, kes sellist asja väärivad, tohutu hulk.”

Olav Ehala on eelkõige tuntud filmi- ja teatrimuusika kirjutajana, suure osa tema loomingust moodustab ka lastemuusika. Oma kirevale karjäärile tagasi vaadates märkis Ehala, et peab väga oluliseks ka 34 pedagoogiaastat muusikaakadeemias. Aastatel 1975–1991 töötas Ehala Noorsooteatris, mis kannab täna Tallinna Linnateatri nime, muusikaala juhatajana.

“Sel ajal sain paljudele lavastustele muusikat kirjutada. Mitte ainult Noorsooteatris, vaid ka teistes Eesti teatrites ja ka Riia Noorsooteatris, kümmekonnale Shapiro lavastusele olen küll muusikat teinud. See on see, mis on rõõmu pakkunud ja ka toitnud,” rääkis helilooja.

Ehala sõnas, et tal on käed endiselt tööd täis ning tegemist jagub. Näiteks toimub augustis Ida-Virumaal projekt, kus venekeelsed koorid ja solistid laulavad eesti keeles Ehala Leelo Tungla tekstidele loodud laule. “Kuna saatjaks on Narva Sümfooniaorkester, tegelen praegu nende orkestreeringutega, on nagu piisavalt tegevust,” märkis ta ning lisas, et samuti annab ta teiste koosseisudega aeg-ajalt kontserte.

Helilooja hinnangul läheb eesti muusikal hästi. “Ma olen oma muusikavalikult ja -maitselt küllaltki laia ampluaaga. Väga kursis ma uuema popmuusikaga ei ole, aga eesti nüüdismuusika ja klassikalise muusika kuulajana on mul raadio alati Klassikaraadio pealt. Mulle meeldib, et seal on ka džässiklassika ja erinevat valikut,” sõnas ta.

“Meie muusikaelu on väga rikkalik ja meie esinduskollektiividel, nagu filharmoonia kammerkoor ja rahvusmeeskoor, läheb rahvusvaheliselt ka suurepäraselt. Ka meie noorema põlvkonna autorite muusikat mängitakse ka rahvusvahelistel festivalidel ja ma olen aru saanud, et ka popmuusika maailmas on hästi palju tegijaid. Mul ka torkavad mõned säravamad kõrva, kurtmiseks põhjust ei ole,” kiitis ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et helilooja Veljo Tormise elutööpreemia pälvinud Riho-Esko Maimetsiga koos esinesid paljud suurepärased eesti muusikud. Eesti muusikamaastik on tõepoolest rikkalik ja mitmekesine ning selliseid preemiaid väärivad mitmed andekad kunstnikud. See annab tunnustust ja toetust nende pühendumusele ja panusele Eesti kultuuripärandi rikastamisel. Loodetavasti tuleb tulevikus veelgi rohkem silmapaistvaid muusikuid esile ning saavad nad samuti väärikat tunnustust oma panuse eest Eesti muusikamaastikule.