Digiprügi keskkonnajalajälg kasvab iga aastaga hüppeliselt | Tehnika

Tehnoloogia arenguga kaasneb ka digiprügi probleemi kiire kasv. Iga aastaga toodetakse üha rohkem elektroonikajäätmeid, mis avaldavad keskkonnale suurt mõju. Digiprügi keskkonnajalajälg on aina suurenev ning selle probleemiga tegelemine on hädavajalik. Üha enam inimesi vahetavad oma elektroonikaseadmeid välja uute ja paremate vastu, kuid vanad jäävad tihti unarusse. See tekitab aga suuri probleeme jäätmete käitlemisel ja ringlussevõtul. On aeg asuda tegutsema, et vähendada digijäätmete mõju meie planeedile.

Mittevajalike andmete, failide ja programmide talletamine nõuab maailmas üha enam serveriruumi. Seetõttu kasvab ka hiiglaslike andmekeskuste hulk, millel on suur ökoloogiline jalajälg. Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateadlane Birgy Lorenz jagab soovitusi, kuidas digiprügi tekitamist vähendada.

Digiprügiks loetakse andmeid, mis ei tooda lisandväärtust ei üksikisiku ega organisatsiooni tasandil. Nendeks võivad muu hulgas olla ebavajalikud fotod ja videod, aga ka mitmesugused igapäevatööd segavad failid, e-kirjad, programmid, unarusse jäänud kontod, veebibrauserite kasutusandmed (cookies), reklaamid jms. Samuti peetakse digiprügiks elektroonilisi seadmeid, mis vahetatakse kiiresti uute vastu.

Lorenz nentis, et digiprügi maht kasvab iga aastaga eksponentsiaalselt. Teisisõnu selle maht mitmekordistub. Põhisüüdlane on tema sõnul eelkõige andmete varundamine. “Me teeme oma andmetest tohututes kogustes koopiaid. Kui me näiteks saadame interneti teel pilte, siis nendest tehakse kümneid ja kümneid koopiaid, et need kindlasti alles jääks. Selle tulemusel tekib hästi palju prügi, millest kellelegi kasu pole,” ütles Lorenz ERR-ile.

Just massilise kopeerimise pärast tuleb Lorenzi sõnul serverimahte pidevalt kasvatada. Seetõttu peavad kasvama ka internetikiirus. “See on üks nurjatu probleem. Kuna tegu on eksponentsiaalse kasvuga, siis see kõik paisub tohutul kiirusel. Räägitakse, et ühe e-kirja saatmine maksab juba neli senti ja kui saadad näiteks videoga e-kirja, siis on selle hind juba 20 senti. Just selle pärast, et neid andmeid kopeeritakse igale poole,” lisas ta.

Andmekeskused on tohutud saastajad

Aastal 2017 ilmunud uuring prognoosis, et 2025. aastaks tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu maailmas toodetud energiast ja on ühtlasi planeedi suurimad reostajad. Keskkonnakahju tuleneb paljuski sellest, et hiigelsuured serverifarmid eraldavad ümbritsevasse keskkonda palju kuumust. Nende jahutamine nõuab omakorda palju elektrienergiat, mida tuleb kusagil toota. Kulude vähendamiseks ehitatakse andmekeskused enamasti seetõttu üha enam külma kliimasse.

Vikipeedia järgi on tavalise e-kirja süsiniku jalajälg ligikaudu neli grammi ning pildiga e-kirja jalajälg 50 grammi. Käesoleval aastal saadetakse prognooside järgi maailmas 361 miljardit e-kirja päevas ning e-posti kasutab 4,5 miljardit kasutajat. Samas on uuringute järgi kõigist loodud andmetest kasutusel vaid vaevu kuus protsenti.

Tänavu 16. märtsil toimuv ülemaailmse digikoristuspäeva eestkõnelejad on varem avaldanud, et igal aastal toodavad andmekeskused keskeltläbi 900 miljonit tonni süsihappegaasi. Täpsemalt öeldes tekitab selle jalajälje andmekeskuste elektriga varustamine ja jahutamine. Mõnedel andmetel moodustab interneti haldamine 3,7 protsenti kõigist heitmetest, mis on näiteks võrreldav kogu maailma lennuliiklusega.

Eestis korraldab igal aastal digiprügi koristuspäeva Telia. Käesoleva aasta 26. jaanuaril toimunud koristuspäevast võtsid ettevõtte teatel osa ligikaudu 230 organisatsiooni ja 2500 inimest. Osavõtjate seas olid nii ettevõtted, riigiasutused, koolid kui ka lasteaiad. Digitalgute käigus kustutati ettevõtte andmetel üle mitme tosina terabaidi jagu andmeid. Olgu öeldud, et üks terabait on 1024 gigabaiti ja viimane on omakorda 1024 megabaiti. Keskmiselt mahutavad praegu sülevarvutite kõvakettad 500 gigabaidi kuni kahe terabaidi jagu andmeid.

Digikasutust tuleb vähendada

Digiprügi tekitamist saavad Lorenzi sõnul vähendada nii üksikisikud kui ka ettevõtted. Küll aga peab kõik algama probleemi teadvustamisest. “Tavaliselt teadvustavad inimesed seda probleemi alles siis, kui midagi juhtub. Näiteks siis kui nad ei suuda enam oma infot hallata, ei leia oma asju pahna seest üles või kasutavad valesid andmeid. Näiteks siin peaminister tegi hiljuti Haridussilma kohta avaldusi. Tegelikult andmed olid vist valed ja siis oli jälle häbi, eks ole,” tõdes vanemteadur.

Lorenzi sõnul saab tavainimene eelkõige mõelda, et äkki jätaks mõne pildi telefoniga tegemata, sest sageli varundatakse need kohe ka kuhugi pilve. Niisamuti võiks veidi vähem sotsiaalmeedias postitada. “Kui näed mõnda uudist, pole vaja kohe edasi jagada. Samuti võiks seadmetest eemaldada programme, mida enam ei kasuta või siis eelistada voogedastusele failide alla laadimist,” tõi ta näiteks.

“Samuti võiks mõelda, et mis meid ikkagi õnnelikuks teeb? Mind teeb õnnelikuks see, kui mul on nädalas üks päev endale, milles polegi võib-olla digikasutust. Või siis tekitada iga päev endale tund ilma digikasutuseta. See pidi lausa õnne valem olema ja nii saame ka digipürgi vähemaks,” lisas Lorenz.

Ettevõtted saavad tema sõnul digiprügi vähendamiseks juba palju rohkem teha. “Ettevõtted võiks üle vaadata, kas tõesti on vaja kõiki neid e-kirju saata? Kas peab koosolekutest videosalvestusi tegema? See on väga suur koormus, aga tegelikult keegi neid salvestusi tavaliselt ei vaata,” täheldas tarkvarateadlane.

Mõned uuendusmeelsemad ettevõtted kasutavad Lorenzi sõnul juba ka vastavaid tarkvaranuhke, mis uurivad välja, kui palju versioone ühest failist on. “Niimoodi saab vanad failid ja kasutud koopiad ära kustutada. Tegelikult võiks kõik serveriteenuse pakkujad Eestis sellist teenust võimaldada,” sõnas Birgy Lorenz.

In conclusion, it is evident that the environmental footprint of e-waste is rapidly increasing in Estonia. With the rapid advancement of technology and the increasing reliance on electronic devices, the amount of electronic waste being produced is growing at an alarming rate. It is crucial for individuals, businesses, and the government to take proactive measures to address this issue by implementing proper e-waste management strategies and promoting recycling and proper disposal of electronic devices. By taking action now, we can help mitigate the environmental impact of e-waste and work towards a more sustainable future for Estonia.