Euroopa Komisjon: Rail Baltic peab valmima 2030. aastaks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et Rail Baltic (raudteeühendus Tallinna, Riia ja Varssavi vahel) peab olema valmis 2030. aastaks. See ambitsioonikas projekt on saanud palju tähelepanu nii Eestis kui ka välismaal ning on oluline samm Euroopa Liidu ühtsuse ja jätkusuutliku transpordi edendamisel. Rail Baltic avab uued võimalused kaubanduseks, reisimiseks ja majanduskasvuks kogu piirkonnas. Olles üks Eesti suurimaid infrastruktuuriprojekte, on see teekond täis põnevust ja arengut ning pakub palju võimalusi kohalikele ja välismaistele investoritele.

Rail Baltica peab hakkama vedama kaupu ja reisijaid 2030. aastaks, sõltumata sellest, kas selleks ajaks on ühendus Riia keskraudteejaamaga olemas, ütles Euroopa Komsijoni esindaja Catherine Trautmann intervjuus Läti Raadiole.

Trautmann, kes koordineerib TEN-T võrgu Põhjamere ja Baltimaade tarnspordikoridori projekti, ütles, et 85-protsendilisele Euroopa Liidu rahastusele edasiseks kvalifitseerumiseks peab Rail Balticu põhitrass valmima 2030. aastaks, edastab Läti rahvusringhääling LSM.

Lätis on suureks aruteluküsimuseks see, kas põhitrass saab ühenduse Riia rongijaamaga ning millal see ühendus valmib.

Trautmann ütleb, et ülejäänud ühenduste, kaasa arvatud Riia ühenduse ehitamine võib, aga ei pea toimuma põhitrassi ehitusest hiljem. Peamine on see, et 2030. aastaks on valmis Rail Balticu põhitrass ning kauba- ja reisijavedu toimib. Samas pole sellise ühenduse ehituseks raha ametniku sõnul veel eraldatud.

“Muidugi Riia keskraudteejaam ja Riia lennujaam peavad olema ühendatud, kuid see maksab palju. See on samuti keeruline, sest Riia keskraudteejaam asub linna keskel,” ütles Trautmann.

Ametniku sõnul tuleb Balti riikidel konkureerida täiendava rahastuse pärast teiste Euroopa Liidu riikide ja muude projektidega.

“Kui ma rõhutasin peatrassi [ehitust] 2030. aastaks, ei tähenda see, et midagi muud ei tehta. Kõik sõltub sellest, kes kvalifitseerub rahastusele, kuid kõigel on omad piirangud. Seetõttu ma soovitan oma Balti kolleegidele osaleda [taotlusvoorudes]. Olgu nad enesekindlad ning pakkugu parima lahenduse,” lisas Trautmann.

Trautmann toonitas, et ükski suurem projekt ei valmi kohe ning Balti riikides on palju arutelusid ja kõhklusi. Sarnaselt toimub suurte tarnspordiprojektide elluviimine ka teistes EL-i riikides, sealhulgas Poolas ja Prantsusmaal.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Komisjoni otsus kiita heaks Rail Balticu valmimine aastaks 2030 on oluline samm, mis toob kaasa mitmeid eeliseid nii majanduse kui ka keskkonna seisukohast. See projekt parandab oluliselt regionaalset ühenduvust ning loob uusi võimalusi nii kaubavedude kui ka reisimise jaoks. Lisaks aitab see kaasa ka keskkonnasõbraliku transpordi arendamisele ning loob uusi töökohti ja investeerimisvõimalusi. Seega on Rail Balticu valmimine aastaks 2030 suur võit nii Eestile kui ka kogu Euroopale.