Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised Venemaalt kinnitavad droonirünnaku korraldamist Ukrainale, mis on tekitanud rahvusvahelist muret ja pingeid idapiiridel. See agressiivne akt on tõstnud esile vajadust tugevdada Ukraina ja teiste NATO liikmesriikide kaitsevõimet. Nagu ka meie siin Eestis, kus on suur mure Venemaa agressiivse käitumise pärast naaberriikides. See sündmus kinnitab vajadust olla valmis ja kindlustada meie julgeolekupoliitika kõrgeim tase.

Oluline neljapäeval, 8. veebruaril kell 5.25:

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– Zelenski sõnul peaks kõik Vene külmutatud varad suunatama kaitseks;

– Kuleba: olukord USA abiga on segane.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu neljapäeva droonirünnaku Ukrainale. Rünnakus kasutati Iraani päritolu droone Shahed-136 ja Shahed-131.

Droonirünnak algas kella üheksa paiku õhtul. Kui alguses hakkas töötama õhuhäire Hersoni ja Mõkolajivi oblastis, siis hiljem laienes droonioht peaaegu kogu Ukrainale, kaasa arvatud Kiievi, Odessa ja Vinnõtsja oblastile.

Kuigi drooniohu lõpust teatati kella ühe paiku, kell 1.30 jõudis Mõkolajivi oblasti õhuruumi veel üks grupp droone.

Droonirünnaku tagajärjel sai kahjustada tsiviiltaristu Odessa ja Mõkolajivi linnas Lõuna-Ukrainas.

Odessa oblasti võimude teatel sai droonirünnakus kahjustada ehitusjärgus olev kortermaja, kuid põlenguid pole täheldatud. Lisaks sai kahjustada õppehoone.

Mõkolaijivi linnapea Oleksandr Senkevõtš teatas kell 2.39, et droonirünnaku tõttu algas eramajade piirkonnas tulekahju.

Esialgsetel andmetel ei saanud keegi Odessas või Mõkolajivis viga.

Zelenski sõnul peaks kõik Vene külmutatud varad suunatama kaitseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, et kõik Vene külmutatud varad tuleks konfiskeerida ja suunata kaitseks Venemaa terrori eest, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Eelkõige puudutab see külmutatud Venemaa varasid – nii terroririiki kui ka sellega seotud varasid. Kõik tuleb konfiskeerida ja kasutada terrorismivastases kaitses. Terroristile on õiglane vastu astuda. Terroristide hävitamine on õiglane. On õiglane sundida terroristlikku riiki maksma selle eest, mida see korda saadab,” rääkis Zelenskõi.

President avaldas arvamust kohtumisel Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelliga, mille käigus arutati Venemaa varade konfiskeerimise küsimusi.

“Vajame ühtset ja tugevat lahendust. Lahendus, mis tooks kaasa austuse rahvusvahelise õiguse vastu ja täieliku terroristliku riigi eiramise. Loomulikult teavitasin härra Borrelli ka praegusest olukorrast lahinguväljal ja meie vajadustest,” rääkis Zelenski oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

Borrell loodab anda Ukrainale 2024. aasta lõpuks 1,155 miljonit ühikut laskemoona.

“Euroopa Liidu kaitsetööstuskompleks kasvab ja areneb pidevalt. Võib öelda, et selle võimsus on kasvanud 40 protsenti,” ütles Borrell kolmapäeval Kiievis Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga antud teabetunnis.

Ta märkis ka, et võib nimetada täpse numbri, mis on seotud laskemoonaga.

“Selle aasta lõpuks arvestame ühe miljoni 155 tuhandega,” ütles Borrell.

Teadupoolest saabus Borrell 6. veebruaril Ukrainasse oma neljandale visiidile pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, et arutada Euroopa Liidu toetust Ukrainale nii sõjalise kui rahalise poole pealt, aga ka ühendusega liitumiseks vajalikel reformidel.

Kuleba: olukord USA abiga on segane

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles kolmapäeval, et olukord USA rahastusega on segadusttekitav, sest esindajatekoja vabariiklased ei lasknud Ukraina abipaketti vastu võtta.

“Kõik on väga segane,” ütles Kuleba koos Kiievit külastava Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelliga ajakirjanikele esinedes.

“Me töötame Ameerikaga iga päev, enamjaolt mitte avalikult…. Me teeme tööd, et tagada selle otsuse langetamine võimalikult ruttu.”

“Sain eile õhtul Washingtonist värskeima ettekande sündmuste võimalike stsenaariumide kohta. Ja mõni stsenaarium meenutab tegevusterohket põnevikku. See tähendab, et kõik on väga segane, sõltub paljudest teguritest ja võib liikuda otse, pahemale, paremale,” ütles Kuleba.

Samas usub ta, et USA kongressi enda jaoks on väga pakiline mingisugusegi põhistsenaariumi küsimus.

“Et selles on kõik nii tihedalt põimunud ja segamini, peavad kongresmenid ja senaatorid mingi liikumise põhistsenaariumi ise otsustama,” ütles Kuleba.

Samas on tema sõnul ka soodsaid uudiseid: “Kõik otsivad lahendust.”

“See tähendab, et arutelu ei ole keskendunud sellele, kuidas seda otsust mitte teha, vaid arutelu keskendub sellele, kuidas teha see otsus lõpuks võimalikult kiiresti,” ütles minister.

Tema sõnul käib töö USA-ga igapäevaselt, kuid mitte avalikult. Kuid Ukraina ei sekku USA sisepoliitikasse lõunapiiri küsimuses.

Samas märkis välisminister ära Euroopa Liidu otsuse luua 50 miljardi euro suurune Ukraina fond.

“Euroopa on näidanud oma eeskuju. Ja need vähesed poliitikud Ameerikas, kes ütlesid: miks Euroopa seda ei tee, see sõda on Euroopas? Euroopa Liit andis seega vastuse. Euroopa tegi seda tugevalt, väärikalt ja õigel ajal. Ja nüüd on Ameerika jaoks küsimus selles, et näidata, kas ta jääb eeskujuks ühiste väärtuste ja huvide kaitsel,” ütles Kuleba.

Samas nentis ta, et Ukraina näeb USA presidendi Joe Bideni administratsiooni suurt sihikindlust selle läbiviimisel, samuti on jälgitakse, kuidas vabariiklaste ja demokraatide enamus seda teha tahab.

“Aga kõik on põimunud selliseks sõlmeks, et tuleb lihtsalt maha istuda, see lahti harutada ning vajalikud otsused teha,” ütles Kuleba.

Kokkuvõttes võib öelda, et Venemaa droonirünnak Ukrainale on äärmiselt murettekitav ja kahjulik sündmus, mis ohustab piirkonna stabiilsust ja rahukorda. See näitab Venemaa agressiivset suhtumist naaberriikidesse ning võib põhjustada kahjuvaid tagajärgi kogu piirkonnale. Rahvusvaheline üldsus peab tegutsema kiiresti ja kindlalt, et hoida ära selliste rünnakute kordumist ning toetada Ukraina vastupanu välise agressiooni vastu. On oluline, et rahvusvaheline üldsus näitaks üles solidaarsust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse suhtes ning survestaks Venemaad vastutustundlikule käitumisele rahvusvaheliste normide järgimise osas.