Ringkonnakohus jättis Kajar Lemberi kohtuotsuse muutmata | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on palju kõneainet tekitanud Ringkonnakohtu otsus jätta Kajar Lemberi kohtuotsus muutmata. See otsus on tekitanud palju poleemikat ja segadust ühiskonnas. Kajar Lember on üks Eesti tuntumaid ärimehi ja tema kohtuasja lahendus on tekitanud suurt huvi meedias ning rahva seas. Ringkonnakohtu otsus on tekitanud vastakaid reaktsioone ning selle mõju ulatub kaugemale kui vaid õigussüsteemi. Jääge kuulama, et saada lähemat ülevaadet sellest jätkuvalt läbi räägitavast teemast.

Tartu ringkonnakohus jättis prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata ega muutnud Tartu maakohtu 2022. aasta otsust, millega mõisteti endine Tartu abilinnapea Kajar Lember ja kaassüüdistatav Tuuli Tiro kõikides süüdistustes õigeks.

Lemberit süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu võtmises, Tiro altkäemaksu andmises.

Süüdistuse kohaselt pani Lember Tartu linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana aastatel 2015-2016 toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadliku rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki. Sellega seotud tegevuste ettevalmistamiseks pidanuks Lember end Tartu linnavalitsuses Roosi 83 seotud otsuste tegemisest taandama. Kuna Lember seda ei teinud, rikkus ta süüdistuse kohaselt korruptsioonivastase seaduses kehtestatud nõudeid.

Teise süüdistuse kohaselt nõustus Lember võtma ja võttis ametiseisundi kasutamise eest vastu varalist soodustust. Samas episoodis süüdistati Tiro altkäemaksu andmises. Süüdistus puudutab korteriühistu huvides ametialaste toimingute tegemist vastutasuks tasuta juukselõikuse eest. Süüdistuse kohaselt pakkus Tiro Lemberile tasuta juukselõikust, et Kalevi 4 korteriühistu saaks Tartu linnalt trepi renoveerimiseks raha.

Ringkonnakohtu hinnangul on Lemberi otsuste seotus tema planeeritava lõbustuspargiga äärmiselt kaudne, mistõttu ei saa teda toimingupiirangu rikkumises süüdi tunnistada. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei sidunud neid otsuseid midagi muud peale tõiga, et need puudutasid seda kohta, kuhu lõbustuspark plaani järgi tulema pidi.

Kohtu hinnangul pole võimalik kinnitada, et need otsused olid kuidagi osaks lõbustuspargi rajamise projektist ja et see projekt oleks Lemberit otsuseid tehes mõjutanud. Kohtu hinnangul lähtusid linnaametnikud linna projekte ette valmistades avalikust huvist, mitte Lemberi isiklikest soovidest ning kõnealuste korralduste poolt ei hääletanud Lember üksi ja need otsused olid igati mõistetava sisuga.

Altkäemaksu puudutavas osas leidis ringkonnakohus, et Lemberit ei saa süüdi tunnistada eeskätt sellepärast, et juukselõikuse väärtus oli väga väike ja seetõttu oli selle teenuse osutamine sotsiaalselt adekvaatne. Ka nõustus ringkonnakohus maakohtuga: Lember soovis juukselõikuse eest maksta ega võtnud juukselõikust tõsimeeli vastutasuna oma ametialase tegevuse eest. Samuti ei oodanud Tiro tõsimeeli, et Lember täidaks ametiülesandeid üheks euro eest.

Lisaks mõistis Tartu ringkonnakohus riigilt süüdistatavate kasuks välja mõlema kaitsja apellatsioonimenetluse õigusabiteenuse kulud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ringkonnakohus on jätnud Kajar Lemberi kohtuotsuse muutmata ning tema süüdimõistmine jätkub. See otsus on oluline samm Eesti õigussüsteemi jaoks, kuna see näitab, et kõik isikud on võrdsed seaduse ees ja kriminaalkuritegudele järgneb karistus. Samuti kinnitab see, et Eesti õigussüsteem suudab tagada õiglased kohtuotsused ja vastutuse kuritegude eest. Loodetavasti aitab see otsus kaasa ühiskonna turvalisusele ja usaldusele seaduslikkuse vastu.