Tere tulemast! Viimastel päevadel on Leedus pead tõstnud BaltCapi skandaal, kus süüdistatakse mitmeid ettevõtteid ja eraisikuid seaduste rikkumises. See skandaal on tekitanud suurt segadust ja põhjustanud palju kõneainet üle kogu riigi. Inimesed otsivad vastuseid ja süüdlasi, samas kui ametivõimud teevad kõik endast oleneva, et juhtumit uurida ja õiglus jalule seada. See skandaal puudutab kõiki ja me kõik tahame mõista, mis tegelikult toimus. Jääge meiega, et saada rohkem teavet selle keeruka ja intrigeeriva loo kohta.
Kuigi BaltCap on registreeritud Eestis, on Stepukonis pärit Leedust, mistõttu äratab BaltCapi lugu huvi ka Leedu ajakirjanike seas. Leedu rahvusringhääling LRT otsustas asja lähemale uurida.
Leedus rahvusliku staadioni arendajana tuntud BaltCap teatas Stepukonise vallandamisest juba novembris seoses “finantsiliste juhtimisvigadega”. Alles jaanuari lõpus sai avalikkus teada, et mees omastas ja kasutas kasiinos mängimiseks miljoneid eurosid fondiraha.
BaltCapi esialgsel teatel omastas Stepunkos 16,5 miljonit eurot ning kaotas suurema osa rahast Olympic Casino Group Baltija kuuluvates kasiinodes. Seetõttu esitas BaltCap kasiino vastu ka hagi.
Samal ajal väidab kasiinode omanik, et nad täitsid riigi seatud raha päritolu tõendamiskohustuse kehtiva seadusandluse raames. Leedu keskpank väidab omakorda, et probleemiga oleks pidanud tegelema Eesti finantsinspektsioon.
Fondi kaasjuht Simonas Gustainis ütleb nüüd, et Stepukonis võis omastada koguni 30 miljonit eurot, võltsides dokumente ja allkirju. Gustainis väidab, et investeerimisfondides ongi tavapärane jätta fondi kaasjuhile palju tegutsemisruumi.
“Süsteem ise põhineb eeldusel, et volitatud isik täidab seadust. Kui isik otsustas rikkuda seadust sihipäraselt, omastada raha, võltsida infot ja dokumente, siis ta hiilib süsteemist mööda. Sel juhul õnnestus see endisel fondi kaasjuhil ning ta lõi skeemi, mis töötas mõnda aega,” ütles Gustainis.
Samas ütlevad osad eksperdid, et ühele isikule nii laiade volituste andmine on üllatav.
“Fondijuhtidele kehtivad ranged nõuded, ning tavaliselt ükski fondijuht ei saa üksi otsuseid langetada. Nende otsust peaks toetama teine isik, peab olema nelja silma printsiip, mis on ennekõike BaltCapi probleem,” ütles Leedu Panga finantsteenuste ja turujärelevalve osakonna juht Vaidas Cibas.
Leedu Investorite Liidu juhatuse liige Mantas Janavičius nimetab lausa naiivseks, et keegi saaks liigutada nii palju raha üksi.
Eesti Finantsinspektsioon ütleb omakorda, et raha väljaviimine BaltCapist võis alata juba 2018. aastal.
Delfi allikate järgi mängis Stepukonis Leedus maha kolm miljonit eurot ja Eestis 10 miljonit eurot. Kuhu kadus ülejäänud raha, pole teada.
Mõnedel vaatlejatel on küsimusi ka kommertspankadele, milles Stepukonisel olid avatud kontod.
“Finantsinstitutsioonid pidid sellega seotud olema, raha oli vaja ühest institutsioonist teise üle kanda, ülekanded pidi toimuma, turvameetmed pidid käivituma, ja kolmas osapool – kasiino – pidi märkama ebaloomulikke ülekandeid,” ütles finantstehnoloogiaettevõtte Amlyze finantskuritegevuse ennetuse juht Mindaugas Petrauskas.
Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveamet seletab, et kui uus mängija alustas mängu, peab kasiino hindama tema riski ning hindama mängija sissetulekute ja panuste suhet. Ameti sõnul pole see antud protsessiga seotud.
Leedu Hasartmänguettevõtete Liidu esindaja Mantas Zakarka väidab, et kasiinod hindavad mängija sissetulekuid ning peavad dokumentatsiooni juhul, kui mängija panustab või võidab päevas kokku üle 1000 euro.
Samas ütleb hasartmängumaailma kohta korduvalt kirjutanud blogija Skirmantas Malinauskas, et internetikasiinode puhul seisneb kogu kontroll kõigest mängija poolt õigele linnukesele vajutamises.
Nii kasiinod kui järelevalveorganid ütlevad, et nad ei saa peatada mängijat isegi kui nad kahtlustavad, et tal võib olla mängusõltuvus.
“Kui isikul on sissetulek, ta saab lubada kaotada miljon või 100 000 eurot,” ütleb Leedu Hasartmänguasutuste Järelevalveameti esindaja Arnoldas Dilba.
BaltCapi fondide kaasjuht Gustanis ütleb selle peale, et Stepukonis ei teeninud ligilähedaltki nii palju, et miljoneid eurosid kasiinos kaotada. Olympic Casino Group Baltija väidab aga, et Stepukonis suutis neile raha päritolu tõendada.
“Ta mängis interneti kaudu, pika perioodi jooksul kandis ta raha üle Leedus tegutsevates finantsasutustes avatud kontodelt, ning raha päritolu oli tõendatud. Selle konkreetse juhtumi puhul, oleme varem saanud lisainfo päringuid riigis tegutsevalt pangalt, maksuametilt, FNTT-lt (Finantsuritegude Uurimisametilt), oleme neid kohe edasi andnud,” ütleb kasiino tegevjuht Tomas Palevičius.
Leedu maksuamet vastas LRT-le, et neid huvitas ainult see, kas võitude pealt on maksud makstud. FNTT aga vastas päringule, et see ei saa hetkel kommenteerida, miks nad pole juhtumit varem uurinud.
Gustainise väitel moodustasid Stepukonise kaotused neljandiku Olympic Casino aastasest käibest, mistõttu võis olla kasiino huvides lasta tal edasi mängida.
Euroopa Prokuratuur algatas reedel Stepukonise suhtes uurimise, mille järgi kahtlustatakse teda vähemalt 27 miljoni euro omastamises. Samuti kuulutas prokuratuur mehe tagaotsitavaks.
Vilniuse linnavolikogu liikme Aleksandras Nemunaitise sõnul võib Stepukonis viibida Ukrainas rindel, sest ta teenis seal varemgi vabatahtlikuna. Nemunaitis oli üks esimesi inimesi, kes BaltCapi skandaalist avalikult rääkima hakkas.
“Need samad allikad, keda mul pole alust umbusaldada, ütlevad, et ta on Ukrainas vabatahtlikuna, võitlemas Ukraina poolel,” ütleb Nenunaitis.
Kuigi tegelik kahju ulatus pole veel selgunud, teatas Leedu Pank, et SEB-i ja Swedbanki pensionifondid kaotasid kolm miljonit eurot BaltCapiga juhtunu tõttu.
BaltCap ise teatas reedel, et see ei osale enam Leedu rahvusliku staadioni projektis.
Kokkuvõttes on Leedus käimas skandaal, mis puudutab BaltCapi investeerimisfirma tegevust. Otsitakse süüdlast võimalike ebaseaduslike tegevuste toimepanemises seoses firma tegevusega. See skandaal on tekitanud suurt pahameelt ja segadust nii Leedu elanike kui ka investeerimisühingu klientide seas. On oluline, et asjaosalised uurimise käigus vastutusele võetaks ning vajadusel karistataks vastavalt seadusele. Samuti tuleb skandaali põhjustanud tegevusi analüüsida, et vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus