Luikmel: ilma nafta müügita suudaks Venemaa sõdida veel aasta või kaks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna tahan teiega jagada põnevat uudist Venemaa kohta. Tundub, et Venemaa on suutnud luua olukorra, kus nende sõjaline võimekus püsib ka ilma nafta müügita veel aasta või kaks. See on huvitav ja veidi murettekitav uudis, kuna Venemaa naftatööstus on olnud üks nende peamisi sissetulekuallikaid. Kuidas see mõjutab Venemaa välispoliitikat ja piirkondlikku stabiilsust? See on kindlasti teema, mille üle tasub arutleda ja mis võib pakkuda uusi perspektiive meie arusaamale Venemaa rollist maailmas.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles “Välisilmale” antud intervjuus, et ilma naftast saadavate tuludeta ei suudaks Venemaa ilmselt üle paari aasta sõjamasinat käigus hoida. Samuti näeb ta, et olukord majanduses võib peagu tuua kaasa rahulolematust.

Luikmel rääkis stuudios, et sõjamajandus saab kesta niikaua kuni leidub neid, kes selle eest maksavad. Ja see on riikidel erinev.

“Venemaa eripära on see, et kogu seda sõjamajandust finantseerib täna ikkagi rahvusvaheline naftatarbijate kogukond. Ja selles mõttes on Venemaa eelarves huvitav proportsioon tekkinud, et umbes kolmandik eelarvest on sõja kulutused ja umbes kolmandik tuludest on nafta tulud. Kuigi see tulude pool võib üsna palju kõikuda tulenevalt sellest, mis nafta hind maailmaturul teeb. Ja tundub, et vähemalt need rehkendused, mida sügisel tehti, kui Venemaa, Saudi Araabia ja veel mõned OPEC-i ja OPEC-i välised riigid hakkasid tootmist piirama, siis nende tootmispiirangutega võib-olla isegi natuke pingutati üle. Kuna kogu sõjategevus sõltub väga otsesel määral ikkagi fossiilsetest kütustest ja Venemaa ekspordivõimalustest, siis selle kanali kas piiramine või siis ka globaalne toormehindade langus või madalseis võib üsna palju muuta selle sõja finantseerimise võimalusi,” rääkis Luikmel.

Luikmel rääkis, et Venemaal on umbes 130 miljardi suurune stabiilsusfond, aga seda kulutatakse peamiselt rubla kursi stabiliseerimiseks. “Võib-olla pool sellest on likviidne. Ja need jäägid võivad olla ka natuke ülehinnatud. Faktiliselt tuleb öelda, et Venemaal võimekust selle sõja edasiseks finantseerimiseks, juhul kui naftatulud ära kaoks, ei ole rohkem kui võib-olla aasta-paari jaoks,” pakkus Luikmel.

“Loomulikult ei kao nõudlus Vene naftale üleöö. On ju selge, et umbes kaks kolmandikku Vene naftakaubandusest käib läbi varilaevastiku ja selle kaudu on leitud ostjaid Hiinasse ja Indiasse. Ja ka käesoleva aasta eelarveplaanid on üles ehitatud lootusele, et õnnestub taastada senine naftatulu justnimelt selle kaudu, et sellest 60 dollarisest nafta hinnalaest, mis lääneriigid on kehtestanud, õnnestub umbes 10 dollari võrra mööda minna, ehk leida ostjaid kuskil 70-dollarilise nafta hinna juures,” rääkis Luikmel.

Luikmeli sõnul töötab Venemaa majandus kahel kiirusel. “Üks on see sõjamajandus, kus prioriteet on kulutada ja teine on sisenõudlus. Ja sisenõudluse poole peal on need ohud, et kuigi üritatakse tarbijaid hoida varustatuna esmatarbekaupadega, siis tegelikult sõjamajandus tõrjub tootmisest välja nii tööjõudu kui ka ressursse ja järjest rohkem hakatakse importima,” sõnas ta.

“Viimastel andmetel langes Venemaal eksport umbes kolmandiku võrra ja import tõusis kuskil 15 protsenti möödunud aasta esimesel kolmel kvartalil. See tähendab, et fundamentaalselt rubla kurss on päris suures ohus. Ja selles valguses ka inimeste heaolu läbi impordi hindade tõusu ja sisemaise hinnataseme tõusu, on selles mõttes ohus, et kogu see 16-protsendine keskpanga intressimäär on kaasa toonud väga kõrge inflatsiooni,” rääkis ökonomist.

“Isegi Venemaa keskpanga juht Elvira Naibullina on öelnud, et me justkui vajutame gaasi ja kogu majandus töötab täispööretel. Me subsideerime eluasemelaene, inimene saab laenu võtta kuue kuni kaheksa protsendiga, ülejäänud kompenseeritakse ja hoiuselt saab ta 15 protsenti. Selline absurd ei saa liiga kaua kesta, aga see täiendav stimuleeritud laenude abil stimuleeritud nõudlus tõmbab ikkagi selle majanduse korraks liiga kiiresti käima ja siis kurnab päriselt ära. 80-protsendine tööstuse ressursside hõivatuse tase on Venemaa tipptasemel. Kui sinna juurde ei investeeri, alla kolme protsendise tööpuuduse juures paratamatult see tähendab ikkagi varem või hiljem potentsiaalse kasvu aeglustumist ja ilmselt ikkagi hinnasurvete jätkumist,” lausus ta.

“Kindlasti joonistatakse statistikat ilusaks ja kogu seda narratiivi veelgi enam. Aga tõsi on see, et eks mingi rahulolematuse alge tekib, kui Venemaa infrastruktuur, puhtalt kommunaalteenuste osutamiseks vajalik maht vajab 100-miljardi dollari suurust investeeringut, mis on neljandik eelarvest, lähema seitsme või kaheksa aasta jooksul. Kui inimesed ikkagi reaalselt näevad, et kui 28. detsembril, kui rünnati Ukrainat kõikvõimalike lendavate objektidega, siis lasti ühe ööpäevaga Ukraina suunas 5,5 miljoni pensionäri pension, siis tegelikult see on päris suur summa. Ja seda rahulolematust igas võimalikus dimensioonis saab tekkida päris palju,” lõpetas Luikmel.

In conclusion, the statement by Luikmel, an Estonian defense official, that Russia could continue waging war for another year or two without selling oil is concerning. It highlights the fact that the Russian economy is heavily reliant on the sale of natural resources, and it underscores the potential impact of sanctions on its ability to sustain military operations. This information should serve as a reminder of the need for vigilance and proactive diplomacy in dealing with the complex and volatile situation in the region. It also underlines the importance of finding sustainable solutions to reduce global dependence on fossil fuels.