“Välisilm” uuris, kuidas elavad ungarlased Lääne-Ukrainas | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimase uudise maailmast on see, et “Välisilm” uuris, kuidas elavad ungarlased Lääne-Ukrainas. See uurimine annab meile võimaluse paremini mõista selle piirkonna kultuuri, elustiili ja väljakutseid, millega kohalikud elanikud silmitsi seisavad. See annab meile võimaluse avastada uusi perspektiive ja sügavamat arusaamist sellest, kuidas erinevad kogukonnad oma elu elavad. Seega, olge valmis avastama ja õppima midagi uut selle põneva ja mitmekesise maailma kohta.

Eelmine nädal leppisid Ukraina ja Ungari välisminister kokku, et loovad komisjoni, mis selle nädala lõpuks esitab ettepanekud, kuidas ukrainas elavate ungarlaste vähemuse olukorda parandada. “Välisilm” käis uurimas, kuidas Ungari vähemus Ukrainas elab.

Tere tulemast Beregovesse, ungari keeles Beregszasz-sse. Eelmisel sajandil kuulus Beregove ja kogu Taga-Karpaatia nii Austria-Ungari impeeriumile, Tšehhoslovakiale, Ungarile kui ka NSV Liidule. Nüüd on see iseseisva Ukraina koosseisus. Selle sajandi alguses elas regioonis umbes 150 000 ungarlast. Üle poole Beregove elanikkonnast on rahvuselt ungarlased. 2017. aastal, kui presidendiks oli Petro Porošenko, käivitati Ukrainas haridusreform, mille järgi põhikoolis peaks vähemalt 60 protsenti õppeainetest olema antud riigikeeles.

Mina, Anton Aleksejev, tean väga hästi oma kogemusest kui raske on venelasel õppida eesti keelt. Nii et ma mõistan väga hästi neid Ungari lapsi, kes peavad siin koolis praegu õppima riigikeelt ehk ukraina keelt.

“Ungari keel on foneetiliselt hoopis teistsugune. Teine diktsioon, teine hääldus, teine grammatika. Loomulikult on see raske. Kui lapsed pole algusest peale kahekeelses keskkonnas, kas lasteaias või kodus, siis neil on väga raske,” rääkis ukraina keele õpetaja Szlava Papfalusi.

Uus seadus pälvis Ungaris suure pahameele. Kiiev ja Budapest asusid läbi rääkima, et leida mingi kompromiss.

Kesk-Euroopa strateegia instituudi juht Dmõtro Tužanski selgitas olukorda. “2018. aastal tegin ma intervjuu Ungari välisminister Peter Szijjartoga. Tema tollane retoorika erineb täielikult sellest, mis ta praegu räägib. Siis kirjeldas ta võimaliku kompromissi tingimusi nii, et oleks ülemineku periood ning et see reform ei puudutaks erakoole. Praegu valitseb hoopis teine olukord. Kõige hullem on see, et meile esitatakse selliseid nõudmisi ja keelatakse integratsioon EL-i ja NATO-ga. See on aga Ukraina jaoks ellujäämisküsimus,” sõnas Tužanski.

Eelmise aasta detsembris oli Ukraina sunnitud Ungari surve tõttu leevendama haridusreformi tingimusi.

“Meile anti aasta, et lõpuklassid saaksid põhiaineid õppida ungari keeles. See on väga tähtis. Nagu te ise nägite, siis me pingutame väga ja meie õpilased oskavad riigikeelt. Samas on tähtis, et nad saaksid ka edaspidi füüsikat ja keemiat õppida oma emakeeles,” ütles Kossuth Lajosi lütseumi direktor Emese Zseltvay-Vazsdel.

Ungari instituudis Beregoves käib kogu õppetöö ainult ungari keeles. Kõrghariduse saavad seal need õpilased, kelle ukraina keele tase ei luba neil riigikeelses ülikoolis tudeerida.

Beregove linnapea Zoltan Babjak ütles, et Budapest on huvitatud sellest, et spetsialist Beregovest ei läheks tööle Miskolcisse või Budapesti, vaid jääks Taga-Karpaatiasse. “Näiteks, kui ma olen pedagoog ega soovi Taga-Karpaatiast lahkuda, vaid tahan töötada siin, on mul võimalus kirjutada avaldus toetuse saamiseks Ungari riigilt. Näidates, et viin oma õppetööd läbi teatud protsendi ulatuses ungari keeles, saangi ma toetust,” rääkis Babjak.

Vaatamata sellistele kingitustele Ungari poolt, on sealsed ungarlased jäänud ikkagi Ukraina patriootideks.

“Kui keegi otsib siin Beregoves separatismi, võib alati leida kellegi, kes ütleks, et kõik on halvasti, nagu see polekski Ukraina jne. Heidetakse ette, et näiteks juuksurisalongi silt on kolmes keeles – vene, ukraina ja ungari. Et kuidas nii saab,” lausus linnapea.

Vastutasuks haridusreformi leevenduste eest kirjutasid kohalikud Ungari kogukonnaliidrid Ukraina valitsuse palvel avaliku kirja, kus nad ütlesid, et mingit tagakiusamist nende suhtes ei toimu. Just sellele teemale rõhutades üritas Viktor Orban takistada Euroopa Liidu 50-miljardilist abi Ukrainale.

Taga-Karpaadi oblasti volikogu saadik Judit Petei ütles, et pöördus avaldusega Viktor Orbani ja Charles Micheli poole. “Me tahame, et Euroopa abistaks Ukrainat maksimaalselt. Nüüd tuligi lõpuks hea uudis, et see otsus on tehtud ja Ukraina saab Euroopalt abi,” ütles Petei.

Üks pöördumisele allakirjutanutest on Viktor Traski. Enne sõda õpetas ta Užgorodi ülikoolis kõrgemat matemaatikat nii ungari kui ka ukraina keeles. Vaatamata sellele, et õppejõuna ei kuulunud ta mobilisatsioonikohuslaste hulka, läks ta sõja esimesel päeval kaitseväkke.

“Mind motiveerisid minu vanaema lood. Ta elas üle Teise maailmasõja ja rääkis palju vene “vabastajatest” ja sellest, kuidas nad kohalikega käitusid, sealhulgas ka Taga-Karpaatia ungarlastega,” lausus Traski.

Mida arvavad ungarlased ja ukrainlased Viktor Orbanist?

“Ma elan Ukrainas, Orban on aga Ungari president. Küsige neilt, kes seal elavad. Mina seal ei ela, ma elan siin. Mulle pole ta midagi halba teinud,” vastas kohalik nimega Sandor.

Dmõtro Tužanski sõnul saab Viktor Orban väga hästi aru, et tal on mugav Ukrainaga manipuleerida. “Me ei saa talle midagi vastu rääkida. Me alles tahame liituda EL-i ja NATO-ga, tema aga on juba seal ja võib meid takistada ja meie arvelt kaubelda. Ma saan aru, miks selline poliitik nagu Viktor Orban, ei loobu oma taktikast. Teda tuleb sundida sellest loobuma ja viimane EL-i tippkohtumine näitas, et see on võimalik, kuid nõuab pingutusi,” ütles ta.

In conclusion, the article “Välisilm” provides insight into the lives of Hungarians living in Western Ukraine. It sheds light on their daily challenges, such as language barriers and discrimination, but also highlights their determination to preserve their cultural identity. The article offers a glimpse into the complexities of living as a minority in a region with ongoing political tensions. It serves as a reminder of the importance of promoting tolerance and understanding among different ethnic groups. Overall, “Välisilm” provides valuable perspective on the experiences of Hungarians in Western Ukraine and encourages readers to consider the broader issues of diversity and inclusion.