Apteegipidajad ja poliitikud käsimüügiravimaid kauplustesse ei lubaks | Eesti

Tervise- ja õigusküsimusi arutavates valitsuse ja apteekide esindajate kohtumistel on tõusetunud küsimus, kas käsimüügiravimeid võiks müüa ka tavapoodides. Apteegipidajad seisavad kindlalt selle vastu ja on avalikult väljendanud muret selle muudatuse võimalike tagajärgede üle. Poliitikud on samuti kahevahel, kuna näevad potentsiaalset majanduslikku kasu, kuid muretsevad ka ravimite kättesaadavuse ja ohutuse pärast. Olukord on pingeline ja otsustajad peavad langetama rasked otsused, mis võivad mõjutada kogu rahva tervist ja heaolu.

Konkurentsiamet leiab, et ravimituru avamiseks uutele hulgimüüjatele tuleks võimaldada käsimüügiravimite müük jaekauplustes. Apteegipidajad ja poliitikud on sellele aga vastu.

Mõned nädalad tagasi tõdes konkurentsiamet oma turuanalüüsis, et apteegireformi käigus ravimiturg Eestis mitte ei avanenud, vaid läks lukku, mistõttu uusi hulgimüüjaid ega ka sõltumatuid proviisorapteeke turule lisanduda ei saa. Nüüd leiab konkurentsiamet jätkuanalüüsis, et turgu aitaks avada see, kui lubada laiatarbe käsimüügiravimid poelettidele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Konkurentsiameti kiire analüüs näitab, et käsimüügiravimite jaeturule lubamine, jaekettide riiulitele lubamine ilmselt suurendaks konkurentsi ja pikas perspektiivis aitaks ka hulgimüüjatel, kes täna ehk apteekidesse ei pääse, pääseda turule. Nii et meie pigem näeme, et see soodustaks konkurentsi ja mõjuks hinnale positiivselt,” ütles Pärn-Lee.

Pärn-Lee lisas, et see tooks kaasa ka ravimite kättesaadavamaks muutumise.

Proviisorapteekide liidu juht Ly Rootslane ütles, et liit seda mõtet ei toeta. “Ravim ei ole toit. Ravimi väljastamine eeldab, et nõustatakse. Ravim on meile vajalik teatud tugevusel, teatud sagedusel. Ravimitel on kõrvaltoimed ja väga paljudel neil on ka koostoimed nii teiste ravimitega kui ka näiteks toiduainetega,” sõnas Rootslane.

Rootslase sõnul on ravimite infolehed aga liiga üldised. “Seal on olemas ka koostoimed ja kõrvaltoimed, aga paraku näitab praktika, et inimesed nende infolehtedega välja palju ei tutvu,” ütles Rootslane.

Vastuseisu käsimüügiravimite poodi lubamisele näitavad üles ka poliitikud.

Riigikogu liige ja perearst Eero Merilind (RE) ütles, et talle tundub, et see ei anna praegu mingit spetsiifilist lahendust.

“Kui laps jääb haigeks, siis on ikkagi inimesel võimalik need ravimid kätte saada. Meil ei ole täna ju ravimite kättesaadavuse probleemi. Igas apteegis on olemas, ka internetiapteegid on olemas, ka igas poes on apteegid olemas, mõnes poes isegi kaks apteeki. Ma ei näe, millist probleemi see ülesanne praegu lahendab,” lausus Merilind.

Merilind ei usu ka, et sellega kaasneks hindade langemine.

Tervuseminister Riina Sikkut (SDE) ütles möödunud nädala neljapäeva valitsuse pressikonverentsil, et käsimüügiravimeid toidupoodidesse või tanklatesse suunata ei ole plaanis. “Apteek peaks olema see koht, kust saab pädevat nõu ravimite tarvitamise osas. Isegi kui see on lihtne käsimüügiravim, nagu Ibuprofeen, siis levia kombel ravimeid krõbistada ei maksa,” rääkis Sikkut.

Lisaks muretseb Sikkut, et maapiirkondades, kus väga palju apteekide käibest tuleb käsimüügiravimitelt, võivad apteegid selle tulemusel majanduslikult jänni jääda ning riigil tuleb hakata neid doteerima, mistõttu ei pruugi see tarbijale ikka odavam tulla.

“Kui ravimid lähevad laiatarbekaubaks, siis riigi jaoks on kallim üleval pidada seda apteegivõrku, tuleb lubada suuremaid juurdehindlusi või soodustusi,” ütles Sikkut.

“Aktuaalne kaamera” küsis Evelin Pärn-Leelt, kas maa- ja linnapiirkonnad on siin võrdses olukorras.

“Siin ei pruugi nii olla, et üks lahendus sobib kõigile. See võib neile sellise majandusliku surve peale panna, nii et siin ilmselt peaks poliitikud mõtlema, kui seda lahendust üldse kaaluda, et kuidas seda leevendada,” lausus Pärn-Lee.

Kokkuvõttes võib öelda, et apteegipidajad ja poliitikud ei toetaks käsimüügiravimite müümist kauplustes Eestis. Seda peamiselt seetõttu, et nad leiavad, et apteekides tagatakse parem kontroll ja nõustamine ravimite kasutamise osas. Lisaks on probleemiks kaupluste müügipersonali pädevus ravimitega seotud küsimustes. Samuti tuleks arvestada terviseohutuse ja tarbijakaitse aspektidega. Seega tundub, et praegune süsteem, kus käsimüügiravimeid müüakse ainult apteekides, on põhjendatud ja tagab parema ohutuse ja kontrolli ravimite müügis.