USA senaatorid avalikustasid piirijulgeoleku ja Ukraina abistamise kokkuleppe | Välismaa

2243832h349at24

Tere tulemast, head inimesed! Viimased uudised USA senaatorite kokkuleppest piirijulgeoleku ja Ukraina abistamise suurendamiseks on tekitanud palju elevust üle maailma. See kajastab olulist sammu rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö suurendamisel ning pakub lootust paremale tulevikule. Eesti jaoks on see eriti oluline, kuna see näitab meie liitlasriigi pühendumust meie piirkonna turvalisuse ja stabiilsuse tagamisele. Ootame huviga, kuidas see kokkulepe mõjutab maailma ning loodame, et see toob kaasa positiivseid arenguid.

USA senati läbirääkijad jõudsid kokkuleppele piirijulgeoleku ja sisserände küsimustes, mis võimaldab panna juba kolmapäeval hääletusele Ukraina abistamise eelnõu. Piirijulgeoleku ja Ukraina aitamise eelnõude üheks paketiks sidumine on olnud vabariiklaste põhinõudmisi. Siiski pole eelnõu vastuvõtmine kuigi kindel, sest selle vastu on vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson.

Pühapäeval avaldatud kokkuleppe maht ulatub 118 miljardi dollarini. Sellest 62 miljardit dollarit on mõeldud Ukraina abistamiseks, 14 miljardit dollarit Iisraeli abistamiseks, 10 miljardit dollarit humanitaarabi osutamiseks Ukrainale ja Gazale, 20 miljardit dollarit piirijulgeolekuks ning viis miljardit dollarit Taiwani ja teiste Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani USA liitlaste julgeoleku tugevdamiseks.

Eelnõu kohaselt karmistatakse asüüli saamise nõudeid ning pannakse USA lõunapiir kinni juhul, kui päevane ebaseaduslike piiriületuste arv ületab 5000 inimese piiri. Lisaks võimaldab seadus USA presidendil anda korralduse piiri sulgemiseks ka juhul, kui ebaseaduslike piiriületajate arv on suurem kui 4000 inimest päevas. Siiski lubatakse vähemalt 1400 inimesel päevas taotleda asüüli piiripunktides ka neil aegadel, kui piir tervikuna on suletud.

Lisaks piiratakse presidendi õigust anda ebaseaduslikele piiriületajatele armu ning kiirendatakse asüülitaotluste menetlemise protsessi ja tagasilükatud taotlustega sisserändajate väljasaatmist.

Senati demokraatide juht Chuck Schumer lubas korraldada hääletuse eelnõu esimese lugemise üle juba kolmapäeval. Senati reeglite järgi vajab eelnõu esimese lugemise läbimiseks 60 senaatori häält 100-st.

Loe rohkem:  Uuring: Trump juhib Lõuna-Carolinas Haley ees 26 protsendipunktiga | Välismaa

Vabariiklaste pealäbirääkija senaatori James Lankfordi sõnul kaalub 20 kuni 25 vabariiklasest senaatorit eelnõu toetamist ning veel sama palju vabariiklasi kavatseb kindlasti selle vastu hääletada.

Demokraadist USA president Joe Biden õnnitles senaatoreid kokkuleppe saavutamise puhul ning palus kongressi vastu võtta eelnõu viivitamatult, et ta saaks selle välja kuulutada.

“Kui teie usute, nagu mina usun, et me peame kindlustama meie piiri nüüd, siis tegevusetus pole valikuvõimalus,” ütles Biden.

Samas pole eelnõu vastuvõtmine kuigi kindel, isegi kui see leiab piisavalt toetust senatis. Vabariiklasest USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson teatas, et ta ei kavatse eelnõud hääletusele pannagi ning esindajatekoda hääletab ainult Iisraelile 17 miljardi dollari ulatuses sõjaabi osutamise eraldi eelnõu üle. Veel sügisel nõudsid Johnson ja teised vabariiklased Ukraina abipaketi sidumist piirijulgeoleku meetmetega.

“See seaduseelnõu on veelgi hullem, kui me ootasime. See ei too kuidagi lähemale lõppu piirikatastroofile, mille president on loonud. See on juba esindajatekotta saabumisel surnud,” kirjutas Johnson sotsiaalmeedias pärast senaatorite kokkuleppe avalikustamist.

Esindajatekoja demokraatide juht Hakeem Jeffries nimetas Johnsoni plaani küüniliseks katseks senati kaheparteilise pingutuse õõnestamiseks. Jeffries lisas, et esindajatekoja vabariiklased said käsu Donald Trumpilt mitte vastu võtta ühtegi eelnõu, mis on seotud Ukraina aitamise või piirijulgeolekuga.

Endine USA president ja vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat novembris peetavatel valimistel Donald Trump on korduvalt rünnanud kokkulepet, nimetades seda piirijulgeoleku teemal ebapiisavaks. Trump on kutsunud saadikuid üles kokkulepet mitte toetama.

“Ta ei anna mulle korraldusi. Ma olen see, kes annab korraldusi,” kommenteeris Jeffriesi kriitikat Johnson pühapäeval NBC eetris.

Kokkuvõttes on USA senaatorite poolt avalikustatud piirijulgeoleku ja Ukraina abistamise kokkulepe oluline samm nii Eesti kui ka kogu regiooni jaoks. See näitab USA pühendumust meie piirkonna julgeolekule ning toob selgelt esile nende toetust Ukrainale. Kokkulepe annab meile kindlustunde ja näitab, et rahvusvaheline kogukond seisab meie kõrval. Samuti on see oluline sõnum Venemaale, et agressiivne käitumine piirkonnas ei jää vastuseta. Loodame, et see kokkulepe toob kaasa stabiilsuse ja turvalisuse meie piirkonnas.

Loe rohkem:  Bloomberg: mitu riiki soovib näha järgmise NATO peasekretärina Mark Ruttet | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga