Raport: Eestis on 2300 muul alal töötavat õpetajaharidusega inimest | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Hiljuti avaldatud raport näitab, et Eestis on üle 2300 õpetajaharidusega inimest, kes töötavad erinevatel mitteõpetamise aladel. See näitab kõrget haridustaset ja mitmekülgsust õpetajate hulgas. Eestil on alati olnud tugev haridussüsteem ning see uudis kinnitab seda veelgi. Tervitame kõiki, kes soovivad avastada Eesti mitmekesist kultuuri ja haridusalast tipptasemel oskusteavet! Tule ja avasta Eesti ise!

Eestis on 2300 inimest, kes on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Muus valdkonnas töötavate õpetajaharidusega inimeste arv on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, teatas Arenguseire Keskus pühapäeval pressiteate vahendusel.

Keskuse ekspert Eneli Kindsiko kommenteeris, et õpetajaharidusega inimeste suurem rakendamine aitaks leevendada õpetajate puudust, ent kasvatada ka kvalifikatsiooniga õpetajate osakaalu koolides. “Igal aastal lahkub Eesti koolidest ajutiselt või püsivalt keskmiselt 1500 õpetajat ning viimase viie aasta jooksul lahkunud moodustavad kõige väärtuslikuma õpetajate reservi. Teadusuuringute kohaselt on see kõige olulisem ajaaken õpetajate tagasi meelitamiseks,” tõi Kindsiko välja. Õpetajate reservist üle poole paikneb Tallinnas ja Tartus ehk just seal, kus õpetajate ülekoormus ja puudus on kõige suuremad.

Aastatel 2005-2022 lõpetas Eesti ülikoolides õpetajakoolituse eriala 6218 inimest, nendest töötas õpetajana 2023. aastal 3654 ehk 59 protsenti ning 38 protsenti ehk 2337 inimest on õpetajate reserv.

Arvestades, et Eestis on praegu 16 942 tegevõpetajat, on reservi suuruseks 14 protsenti. Õpetajate reservist 53 protsenti on alla 40-aastased inimesed.

Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, kuid see on märkimisväärne ka mõnes teises piirkonnas – näiteks Võru maakonnas on õpetajakoolituse läbinuid, kes ei tööta õpetajana koguni 60 inimest, Saaremaal 45 inimest.

Arenguseire Keskus toob oma lühiraportis välja, et Tallinna ja Tartu tööturul on õpetajaks õppinul rohkelt tasuvamaid alternatiive, kuid just nendes linnades on täna suurim õpetajate puudus. “Õpetajate nappuse leevendamiseks tuleb pöörata senisest palju suuremat tähelepanu eelkõige õpetajate reservile. See on riigile oluliselt kiirem ja tulusam, kui panustada järjest enam õpetajakoolituse kasvatamisse oludes, kus arvestatav osa koolituse läbinutest õpetajana tööle ei lähe,” sõnas Kindsiko.

Tänasel tööturul on aga uurimata see, kuidas koolijuhid suhtuvad lahkuvatesse õpetajatesse ning kuidas nad kujundavad lahkuva õpetaja lahkumiskogemust, näiteks, kas peetakse lahkumisvestlusi. “Kui ametist lahkumine on toimunud tundega, et õpetajat oodatakse tagasi, on õpetajad altimad kooli tööle naasma ning koolijuhtidel tekib enda kooli õpetajate reserv,” rõhutas Kindsiko.

Lühiraport “Õpetajate reserv Eestis” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast “Õpetajate järelkasvu tulevik”.

Arenguseire Keskus on riigikogu juures tegutsev ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda, mis uurib ja analüüsib ühiskonna pikaajalist arengut ja suundumusi.

Kokkuvõttes näitab uus raport, et Eestis on umbes 2300 õpetajaharidusega inimest töötamas mitmetel teistel erialadel. See tähendab, et nende kvalifikatsioon ja oskused ei pruugi olla täielikult ära kasutatud haridussüsteemis. Samuti on oluline kaaluda, kuidas nende inimeste potentsiaali paremini ära kasutada ja luua võimalusi, et nad saaksid panustada haridusvaldkonda. See nõuab tihedamat koostööd haridus- ja tööstusvaldkonna vahel ning pidevat analüüsi ja arengut haridussüsteemis, et tagada kõigile õpetajaharidusega inimestele võimalus rakendada oma oskusi ja kogemusi parimal viisil.