Euroopa rohelistele ennustatakse valusaid kaotusi europarlamendi valimistel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa rohelised seisavad silmitsi väljakutsega europarlamendi valimistel, kus neile ennustatakse valusaid kaotusi. See uudis raputab poliitilist maastikku üle kogu Euroopa ning pakub põnevat diskussiooni ja spekulatsioone tuleviku osas. Roheliste liikumine on viimasel ajal kogunud üha enam populaarsust, kuid kuidas nad suudavad hakkama saada järgmistel valimistel? Kas nende seisukohad ja eesmärgid leitakse toetust ka Eestis? Astume lähemale ja uurime, kuidas see võib mõjutada Euroopa poliitilist maastikku.

Euroopa Parlamendi rohelistele ennustatakse ligi kolmandikust oma saadikutest ilma jäämist, mistõttu võivad nad kaotada mõju Euroopa Liidu kliimapoliitika üle. Roheliste Euroopa Parlamendi fraktsiooni juhtivad poliitikud loodavad siiski, et suurimad fraktsioonid teevad jätkuvalt nendega koostööd.

Politico arvutuste järgi kaotavad rohelised üle 20 saadikukoha praegusest 72-st. Mitmes Euroopa riigis leiavad aset põllumeeste meeleavaldused, mille peamine nõue on EL-i rohepöördega seotud uute regulatsioonide kaotamine.

Roheliste fraktsiooni ees seisab valik, kas minna teiste erakondadega kompromissile või jääda truuks oma põhimõtetele.

“Olen valmis kompromissile, kuid pidades meeles, et kompromissi on vaja millegi saavutamiseks,” ütles Politicole Hollandi rohelisest eurosaadik Bas Eickhout. Eeldatakse, et Eickhout saab roheliste Euroopa Parlamendi valimiste kampaania kaasjuhiks nädalavahetusel toimuval Euroopa Roheliste Erakonna kongressil Lyonis.

Lisaks mandaatide kaotusele jääb erakond ilma ka oma ainsast esindajast Euroopa Komisjonist. 2019. aastal Leedu peaministritooli hoidnud Leedu Roheliste ja Talurahva Liit on jäänud vahepeal opositsiooni, mistõttu Leedu eurovolinik Virginijus Sinkevičius teist ametiaega ei saa.

Küsitluste järgi kasvab Euroopa Parlamendis EL-i kliimapoliitika suhtes skeptiliste saadikute osakaal Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ja Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsioonidest.

Seega sõltub roheliste eesmärkide elluviimine sellest, kas parlamendi peamine jõud paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) teeb koostööd pigem roheliste või ECR-iga.

“Mis on oluline, on see, et me lükkame EPP lähemale euroopameelsetele fraktsioonidele ECR-i asemel,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud roheliste saadik.

EPP on viimasel ajal kritiseerinud mõnesid Euroopa Komisjoni kliimaalgatusi. Näiteks lubatakse erakonna valimisprogrammi mustandis tühistada sisepõlemismootoriga uute autode müügile 2035. aastast rakenduva keeldu.

Siiski eeldatakse, et erakonna kandidaadiks Euroopa Komisjoni järgmise presidendi kohale on senine president Ursula von der Leyen, kelle eestvedamisel on erakonna sees rahulolematust tekitavad kliimaalgatused teoks saanud.

Kuna komisjoni presidendi ametisse kinnitamiseks tuleb kandidaadil saada enamuse Euroopa Parlamendi saadikute toetust ning EPP koalitsioonipartnerid sotsialistide ja demokraatide fraktsioon (S&D) ja liberaalid võivad valimistel kohti kaotada, siis võib EPP otsida toetust von der Leyenile just roheliste seast.

Samas pidasid rohelised von der Leyeni kliimaprogrammi ebapiisavaks ega toetanud teda 2019. aastal peetud hääletusel, mistõttu ei pruugi EPP rohelisi usaldada.

Roheliste keeruline valik oma ideaalide ja pragmaatiliste kaalutluste vahel tuli esile uuesti oktoobris, kui toimus hääletus EL-i uue kliimavoliniku ametisse kinnitamise üle.

Eickhout kutsus toona oma fraktsiooni kolleege toetama paremtsentristlikku kandidaadi Wopke Hoekstrat.

“Me peame seadma lati kõrgele, kuid mitte nii kõrgele, et seda pole võimalik ületada,” meenutas toonast hääletust roheliste fraktsiooni kaasjuht Philippe Lamberts.

Lamberts lisab, et von der Leyeni tagasivalimiseks on vaja kas rohelisi või ECR-i saadikute hääli ning otsus sõltub just EPP-st ja komisjoni juhist endast.

“Ursula von der Leyen peab otsustama mingil hetkel, mille eest ta seisab,” kordab sama mõtet Euroopa Roheliste Erakonna kaasjuht Thomas Waitz.

Vaatamata praegustele raskustele usub Waitz, et roheliste toetus taastub senisele tasemele, toonitades, et rohelised kuuluvad kuue EL-i riigi valitsuskoalitsiooni.

Erakonna valimisprogrammi mustand on senisest veelgi ambitsioonikam: Euroopa rohelised soovivad määrata uueks kliimaneutraalsuse saavutamise tähtajaks 2040. aasta. EL-i ametlik tähtaeg saabub alles 2050. aastal.

Siiski kavatsevad rohelised muuta rõhuasetusi ja siduda oma valimiskampaanias kliimaeesmärkide saavutamist elukalliduse teemaga.

In conclusion, the predictions of the Green Party suffering significant losses in the upcoming European Parliament elections in Estonia are a concerning sign. The potential decline in support for environmental issues is a worrying trend, especially in the face of growing global environmental challenges. It is essential for the Green Party to engage in proactive measures to regain and maintain public trust, as well as for the electorate to consider the long-term implications of their choices. The outcome of the elections will undoubtedly shape the future of environmental policies in Estonia and beyond.