Soomes toimuvad ulatuslikud streigid | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on meie põhjanaabrite juures Soomes toimunud ulatuslikud streigid, mis on mõjutanud mitmeid tööstusharusid ja transpordivahendeid. See on tekitanud muret nii Soome kui ka teiste lähedal asuvate riikide elanike seas. Streikide põhjuseks on mitmed erinevad töötingimuste ja palkade küsimused, mis on viinud inimesed tänavatele protestima. See olukord on tõestuseks sellest, kui oluline on jälgida majanduse ja töötingimuste muutusi meie naaberriikides ning nende mõju meile siin Eestis.

Sel nädalal toimuvad Soomes ulatuslikud streigid, mis on suunatud valitsuse tööturureformide vastu. Kokku streigib Soome suurima ametiühingu SAK-i sõnul 300 000 inimest.

Kolmapäeval alanud streik kestab mitu päeva ning neljapäeval on streigi ulatus suurim. Peatub paljude ühistransporditeenuste töö, kusjuures täielik mõju avaldub sõltuvalt omavalitsusest alles reedel. Kokku streigib umbes 20 000 transpordisektori töötajat, vahendab Yle.

Lennukiilkus peatus neljapäeval peaaegu kõikides Soome lennujaamades. Finnair tühistas streigi tõttu umbes 550 lendu.

Streik mõjutab ka mitme poeketi kaubavalikut ja lahtiolekuaega. Teiste kaupluste hulgas mõjutab streik ka Soome Lidli poode.

Soome Posti töötajatest streigib 10 000 ning kirjade ja pakkide tarned viibivad. Helsingis ja Uusimaal ei tööta enamik lasteaedu ja lastehoiuasutusi kolmapäeval ja neljapäeval.

Streik puudutab erinevaid sektoreid, alustades hotellidest ja restoranidest ning lõpetades ehitus- ja tööstusettevõtetega.

Streiki põhjustas Soome suurimate ametiühingute rahulolematus valitsuse poliitikaga, vahendab Yle. Näiteks ärritab ametiühinguid valitsuse soov piirata senisest rohkem poliitiliste streikide ja toetusstreikide korraldamise võimalusi. Valitsuse plaanide kohaselt trahvitaks ebaseaduslikuks tunnistatud streigist osa võtvaid töötajaid kuni 200-eurose trahviga ning sellist streiki korraldavale ametiühingule saaks määrata kuni 150 000 eurot trahvi.

Samuti soovib valitsus lihtsustada töötajate vallandamist ning kasutada senisest rohkem üleriigiliste kollektiivlepingute asemel lepinguid konkreetse ettevõtte tasemel.

Ärritab ametiühinguid ka valitsuse soov lõpetada esimese haiguspäeva hüvitamise.

Valitsus otsustas teha muudatusi ka töötuskindlustushüvitise ja eluasemetoetuse maksmises. Viimane toetus on sarnane Eesti toimetulekutoetusega. Esiteks külmutatakse toetuste suurused kuni 2027. aastani, seni neid on indekseeritud. Teiseks muutub töötuskindlustushüvitis seniste sissetulekute põhiseks ning see hakkab kahanema töötuks oleku perioodi pikenedes.

Samuti suurendatakse omavastutusperioodi, mille käigus toetust ei saa. Lisaks kärbitakse ka täiskasvanute ümberõppeks kuluvad vahendid.

Veel üheks valitsuse vastuoluliseks ideeks on ettepanek rakendada palgaläbirääkimistel niinimetatud ekspordimudelit, mis seoks mitteekspordisektori palgatõusud juriidiliselt maksimaalselt ekspordisektorite palgatõusu tasemega. Praktikas tähendaks see, et näiteks õdede palgatõus ei tohiks ületada eksporttööstuses hõivatute palgatõusu. Muudatuse eesmärgiks on parandada Soome ekspordisektori konkurentsivõimet.

Lisaks streigile viisid riigi suurimad ametiühingud SAK ja STTK meeleavalduse Helsingi Senati väljakul. Kokku võttis osa meeleavaldusest 13 000 inimest, kirjutab Yle.

Meeleavaldajate ees esinesid ametiühingujuhid. Kohale tulid ka opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikud.

Koonderakonda kuuluv Soome tööminister Arto Satonen ütles meeleavaldajatele, et ilma reformide ja majandusliku olukorra parandamiseta ei saa Soome endale lubada kvaliteetset haridust ja sotsiaalkindlustust. Reformid peaksid aitama suurendada tööhõivet ja kasvatada majandust, motiveerides inimesi töötama.

“Töö vastuvõtmise tuleb Soomes alati tulusaks muuta. Samuti peab täistööajaga töötamine olema alati tulusam kui osaajaga töötamine,” ütles Satonen.

Minister väljendas lootust, et SAK naaseb läbirääkimislaua taha.

“Soome töötaja ja tööandja on ühel pool,” lisas ta, seletades, et Soomel tuleb oma rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada.

SAK-i esimees Jarkko Eloranta nimetas aga Soome peaministri Petteri Orpo valitsust südametuks. Eloranta lisas, et valitsus pole reformide elluviimisel töötajaid kuulanud ning sotsiaalkindlustuse kärped ei mõjuta Soome konkurentsivõimet.

“Need ei mõjuta riigi rahandust ega tööhõivet. Nüüd nõrgendab valitsus ainult palgasaajate võimalusi oma olukorda mõjutada,” ütles Eloranta Ylele.

Meeleavaldusele saabus ka suurima opositsioonierakonna sotsiaaldemokraatide juht Antti Lindtman, kes ütles, et ametiühingute nõue seisneb selles, et valitsuserakonnad peaksid valimislubadustest kinni. Samuti kritiseeris ta sotsiaalkindlustuse süsteemi reformi.

“Selle nõrgendamisega lükkab valitsus Soomet vastuseisu tsüklisse,” ütles ta.

Kokkuvõttes on Soomes toimuvad ulatuslikud streigid põhjustanud suurt segadust ja ebamugavust nii kohalikele elanikele kui ka välismaalastele. Streikidega kaasnevad transpordi häired ja teenuste katkestused on tekitanud paljudele inimestele probleeme. Samuti on streikidega kaasnenud ka majanduslikud tagajärjed nii Soome ettevõtetele kui ka kogu riigi majandusele tervikuna. Kuna streikide põhjused ja lahendused pole endiselt selged, jääb olukord veelgi pingelisemaks. Loodame, et pooled suudavad leida kiiresti ja rahumeelselt lahenduse, et elu Soomes saaks tagasi normaalsesse rütmi.