Iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda | Eesti

Tere tulemast! Tänapäeval on üha rohkem tähelepanu pööratud paarisuhtevägivallale ja selle mõjule ühiskonnale. Statistika näitab, et iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda, mis sunnib meid mõtlema ja tegutsema selle probleemi lahendamiseks. See on murettekitav näitaja, mis vajab meie kõigi tähelepanu ja tegevust. Oluline on mõista paarisuhtevägivalla probleemi ulatust ning leida võimalusi selle ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks. Seepärast on oluline rääkida sellest avatult ja toetada üksteist selle keerulise teema lahendamisel.

Oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33 protsenti meestest ehk iga kolmas Eesti mees, selgus statistikaameti suhteuuringust.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas andmetele tuginedes, et 18–74-aastastest meestest 32 protsenti on kogenud vaimset vägivalda, kaheksa protsenti füüsilist vägivalda ja üks protsent seksuaalset vägivalda.

Kõige rohkem on vägivalda kogenud nooremad mehed vanuses 18–29 eluaastat (39 protsenti), kõige vähem vanemad mehed vanuses 65–74 eluaastat (24 protsenti).

“20 protsenti meestest ütleb, et kui nad on teise naisega suhelnud, on nende enda partner vihaseks saanud või kahtlustanud neid põhjuseta truudusetuses. Sama suurusjärk mehi, täpsemalt 17 protsenti, on tundnud, et partner alavääristab, alandab või sõimab neid, kas omavahel olles või teiste inimeste ees,” avas Bruns uuringu tulemusi.

Mõnevõrra vähem ehk 13 protsenti meestest ütleb, et partner on piiranud neil ka kohtumisi sõpradega või takistanud näiteks hobidega tegelemist. Samuti toovad mehed välja, et nende partner on kontrollinud seda, kus nad käivad (üheksa protsenti) või käitunud sihilikult nii, et see neid ehmataks või hirmutaks, näiteks karjunud või lõhkunud asju (üheksa protsenti).

Kaks kolmandikku meestest on paarisuhtes vaimset vägivalda kogenud oma eelmiste partnerite poolt, üks kolmandik praeguse partneri poolt. Selliseid mehi, kes on vaimset vägivalda kogenud nii endise kui ka praeguse partneri poolt või mitme endise partneri poolt, on vähem (10 protsenti).

Enamus meestest on vaimset vägivalda kogenud elus kas ühe korra või kogeb seda siiski harva (60 protsenti). Neid, kes kannatavad vaimse vägivalla all sageli või pidevalt, on alla viie protsendi.

“Üldiselt näitab statistika, et mehed otsustavad vägivaldsetest suhetest lahkuda, sest praeguse partneri poolt kogeb sagedast vägivalda 1,5 protsenti meestest,” tõdes Bruns.

Statistikaameti teatel kogevad lisaks vaimsele vägivallale mehed ka füüsilist vägivalda.

“Kuus protsenti meestest ütleb, et partner on neid sihilikult millegagi visanud või lahtise käega löönud nii, et see on teinud haiget või neid hirmutanud. Neli protsenti vastanutest ütleb, et partner on neid kas lükanud, tõuganud või juustest tõmmanud ning kolm protsenti meestest ütleb, et partner on neid sihilikult rusika, mõne kõva eseme või jalaga löönud,” rääkis Bruns.

Kui mehed on paarisuhtes kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, on nad ligi kolmandikul juhtudest saanud ka füüsiliselt kahjustada. 

Statistikaameti suhteuuringus käsitleti ka erinevaid mõjutegureid, mis vägivalla esinemist kas vähendavad või suurendavad. Muu hulgas selgus, et mehe elukoht, näiteks maapiirkond või linn, vägivalla esinemist ei mõjuta.

“Üks tegur, mis siiski mõjutab, on hariduse tase – mida madalam on mehe haridustase, seda suurem on tõenäosus, et ta on paarisuhtes vägivalda kogenud. Samuti selgus, et töötud mehed kogevad paarisuhte vägivalda veidi sagedamini kui töötavad mehed, kuid see vahe ei ole suur – vastavalt 37 protsenti ja 34 protsenti,” ütles projektijuht.

Suhete dünaamikat mõjutab ka erinevate meelemürkide tarbimine. Nii praeguse kui ka endise partneri puhul tunnistasid mehed, et ligi 40 protsenti juhtumitest leidis aset siis, kui partner oli kas alkoholi- või narkojoobes. Samuti selgus, et ka kannatanu ise oli ligi 30 protsendil juhtumitest joobes.

“Uuringu tulemused näitavad, et isegi, kui meestel on probleemid, ei kiputa neist väga rääkima. Politseisse probleemide korral ei pöörduta,” rääkis Bruns ja lisas, et mehed eelistavad probleemide lahendamiseks esimese eelistusena partneriga rääkimist.

Statistikaamet avaldab peagi ka ülevaate, mis keskendub naistevastasele lähisuhtevägivallale.

In conclusion, the fact that every third Estonian man experiences violence in a relationship is a concerning and alarming statistic. It is imperative for the society to address this issue and provide support and resources for male victims of domestic violence. It is essential to challenge traditional gender roles and create a safe environment where men feel comfortable seeking help and speaking out about their experiences. By raising awareness, providing education, and offering support, we can work towards creating a society where all individuals, regardless of gender, can feel safe and respected in their relationships.