Piibe Lehtsaar: kuhu pani konkurentsiamet ülelaekunud järelevalvetasu? | Arvamus

Tere tulemast Eesti konkurentsiameti murede maailma, kus Piibe Lehtsaar on tõstatanud ühe tulise teema: kuhu pani konkurentsiamet ülelaekunud järelevalvetasu? See arvamusartikkel pakub põnevaid sissevaateid ja küsimusi seoses konkurentsiameti tegevusega ning annab lugejale võimaluse mõtestada, kuidas riiklikud asutused oma ülesandeid täidavad. Kas konkurentsiamet on jäänud järelevalvetasu kasutamisega vahele? Kuidas see võib mõjutada turu konkurentsi ja tarbijate huve? Artikkel julgustab lugejaid kaasa mõtlema ja arutlema Eesti majandusliku keskkonna üle.

Riik kehtestas 2022. aasta algusest reguleeritud ettevõtjatele järelevalvetasu maksmise kohustuse. Järelevalvetasu peavad maksma näiteks soojus-, vee- ja elektrivõrguettevõtjad ning kõigil neil on õigus küsida järelevalvetasu tagasi oma klientidelt. Seega aitavad näiteks kõik kaugküttevõrgu vahendusel soojuse tarbijad täita konkurentsiameti eelarvet.

Seejuures ei piirdu soojatarbijate panus konkurentsiameti eelarvesse soojuse hinnaregulatsiooniga seotud kulude katmisega. Tallinna soojatarbijad rahastavad tõenäoliselt juba pikemat aega konkurentsiameti valdkondi, mis pole kuidagi seotud pealinna kaugküttevõrguga.

Järelevalvetasu laekub planeeritust rohkem

Järelevalvetasu kehtestati üksnes majandusregulatsiooniga seotud tööde rahastamiseks. Meenutame, et konkurentsiameti tegevusvaldkonnad jagunevad lihtsustatult kaheks: majandusregulatsioon ja konkurentsijärelevalve.

Majandusregulatsiooniga (sh soojuse piirhinna kooskõlastamisega) tegeleb konkurentsiameti regulatsiooniteenistus. Konkurentsijärelevalvega (sh konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtluste uurimisega) tegeleb konkurentsiteenistus.

2022. aastal pidi konkurentsiameti majandusregulatsiooni eelarve olema 1,6 miljonit eurot ja järelevalvetasu laekumist prognoositi samuti täpselt 1,6 miljonit eurot. Majandusregulatsiooniga tegeles järelevalvetasu kehtestava eelnõu seletuskirja kohaselt 2021. aastal 25 töötajat.

Majandusregulatsiooni eelarve tõstmine seniselt 1,1 miljonilt eurolt 1,6 miljonile pidi võimaldama suurendada majandusregulatsiooniga seotud ametnike arvu üheksa võrra, lisaks kasutada 100 000 eurot sõltumatute konsultatsioonide läbiviimiseks. Seega maksis üheksa töötajat 2022. aastal konkurentsiametile ca 0,4 miljonit eurot, mis teeb ühe ametniku kuluks ca 45 000 eurot.

Konkurentsiameti vastusest teabenõudele selgub, et tegelikult laekus järelevalvetasu prognoositud 1,6 miljonist oluliselt rohkem: 2022. aastal 2,04 ning 2023. aastal 3,53 miljonit eurot.

2024. aasta riigieelarve seletuskirjast võib aga lugeda, et alanud aastaks prognoositakse järelevalvetasu endiselt 1,6 miljonit eurot. Sellest võib järeldada, et riigieelarve koostajad ei ole üldse huvitunud, kui palju on järelevalvetasu vahepealsetel aastatel tegelikult laekunud. Samuti võib järelevalvetasu tegeliku laekumise ja 2024. aasta järelevalvetasu prognoosi suurest erinevusest järeldada, et järelevalvetasust laekuvatest vahenditest ei rahastata ainult konkurentsiameti majandusregulatsiooni.

Veel kord: tõenäoliselt rahastavad näiteks Tallinna soojatarbijad juba pikemat aega konkurentsiameti tegevusi, mis pole seotud kaugküttevõrguga Tallinnas. Järelevalvetasu ülelaekumise perioodil tegeles konkurentsiteenistus näiteks morgiteenuste hinnakujunduse uurimisega Valgas ja Rakveres. Kust selleks raha saadi?

Kuna järelevalvetasu on mõeldud ainult majandusregulatsiooniga seotud tööde rahastamiseks, vajab konkurentsiseadus hädasti sätet, mis kohustaks planeeritust üle laekunud tasu ettevõtjatele tagastama või järelevalvetasu jooksvalt vähendama. Sealjuures tuleks kindlustada, et järelevalvetasu tagastamine jõuaks ka lõppkliendini, kes on maksnud seni liiga kõrget järelevalvetasu.

“Õigusriiki ei sobi majandusregulatsiooniks mõeldud sihtotstarbelise järelevalvetasu kasutamine muude tegevuste rahastamiseks.”

Ülaltoodu ei tähenda, et konkurentsiameti eelarvet tuleks vähendada. Konkurentsiametil on efektiivse konkurentsijärelevalve jaoks ressursse pigem püsivalt puudu. Õigusriiki ei sobi aga majandusregulatsiooniks mõeldud sihtotstarbelise järelevalvetasu kasutamine muude tegevuste rahastamiseks. Toimiv konkurentsijärelevalve on kõikide Eesti elanike huvides, mistõttu ei ole põhjendatud rahastada konkurentsijärelevalvet reguleeritud ettevõtjate klientidelt kogutava järelevalvetasu abil.

Lööme tulud ja kulud kokku

Püüame veenduda, et järelevalvetasust laekuvatest vahenditest ei rahastata üksnes konkurentsiameti majandusregulatsiooni.

Konkurentsiameti kodulehelt näeb, et kogu konkurentsiameti eelarve oli 2021. aastal 1,96, 2022. aastal 2,99 ning 2023. aastal 4,01 miljonit eurot. Avalikult ei ole kättesaadav info selle kohta, kuidas jaguneb eelarve konkurentsiameti erinevate tegevusvaldkondade vahel.

2022. aastal lisandus konkurentsiameti koosseisu koostöö ja tugiteenuste osakond, millega ühendati konkurentsiameti, patendiameti ja andmekaitse inspektsiooni tugiteenused. Uus osakond osutab teenust nimetatud kolmele asutusele. Konkurentsiameti kodulehe andmetel töötas detsembris 2023 osakonnas 11 ametnikku.

Eeldades, et uue osakonnaga kaasnev kulu oli iga ametniku kohta sarnases suurusjärgus majandusregulatsiooniga tegeleva ametniku 2022. aastaks prognoositud kuluga (ca 45 000 eurot), on ligikaudu pool miljonit eurot konkurentsiameti eelarves seotud koostöö ja tugiteenuste osakonnaga, mis ei tegele ei majandusregulatsiooni ega konkurentsijärelevalvega.

2023. aastal lisandus konkurentsiameti koosseisu maksejõuetuse teenistus. Detsembris 2023 töötas maksejõuetuse teenistuses kaks ametnikku. Kui eeldada, et ka nende kulu oli iga ametniku kohta umbes 45 000 eurot, on ligikaudu 100 000 eurot konkurentsiameti eelarves seotud maksejõuetuse teenistusega, mis ei tegele samuti majandusregulatsiooni ega konkurentsijärelevalvega.

Kodulehe andmetel töötas möödunud aasta lõpus konkurentsiametis koos peadirektoriga 57 ametnikku, sealjuures majandusregulatsiooniga tegelevaid ametnikke oli 26. Eeldades, et majandusregulatsiooniga seotud kulude proportsioon asutuse eelarves on sarnane majandusregulatsiooniga tegelevate ametnike arvu proportsiooniga, seondus 2023. aastal ligikaudu 46 protsenti konkurentsiameti kuludest majandusregulatsiooniga.

2024. aasta riigieelarve seletuskirjast võib lugeda, et 2022. aastal kulutas konkurentsiamet 2,9 miljonit eurot. Siin sees peavad olema juba ka koostöö ja tugiteenuste osakonnaga seotud kulud, ligikaudu pool miljonit eurot. Seega kulus regulatsiooniteenistusel ja konkurentsiteenistusel kahe peale kokku hinnanguliselt 2,4 miljonit eurot.

Meenutame, et järelevalvetasu kehtestamisel prognoositi, et 2022. aastal kulub majandusregulaatori tegevuseks ca 1,6 miljonit eurot ja konkurentsijärelevalveks ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Alakulu on tõenäoliselt suuresti selgitatav sellega, et konkurentsiameti regulatsiooniteenistusse ei lisandunud 2022. aastal eelarvestatud üheksat uut ametnikku.

Järelevalvetasu laekus konkurentsiametile 2022. aastal 2,04 miljonit eurot, mida on oluliselt rohkem kui konkurentsiameti majandusregulatsiooniga seonduvaid kulusid (väga hinnanguliselt ligikaudu 1,3 miljonit eurot). Kuhu pani riik ülelaekunud järelevalvetasu?

Selle kohta, kui suured olid konkurentsiameti tegelikud kulud 2023. aastal, hetkel andmed puuduvad. Eelarvestatud oli suur kulude tõus, sest eeldati, et oluliselt suureneb konkurentsijärelevalvega tegelevate ametnike arv. Tegelikult konkurentsijärelevalvega tegelevate ametnike arv mullu ei kasvanud. Seetõttu hindan, et konkurentsiameti kulud jäid 2023. aastal prognoositud nelja miljoni euro asemel suurusjärku 3,5 miljonit. Siin sees peab endiselt olema koostöö ja tugiteenuste osakonnaga seotud kulu ligikaudu pool miljonit.

Lisanduma pidi maksejõuetuse teenistusega seotud kulu, ligikaudu 100 000 eurot. Seega kulus regulatsiooniteenistusel ja konkurentsiteenistusel kahe peale kokku hinnanguliselt 2,9 miljonit eurot. Järelevalvetasu laekus konkurentsiametile 2023. aastal aga 3,53 miljonit eurot, mida on oluliselt rohkem kui konkurentsiameti majandusregulatsiooniga seonduvaid kulusid (väga hinnanguliselt ligikaudu 1,6 miljonit eurot) ja isegi rohkem kui majandusregulatsiooniga ja konkurentsijärelevalvega seonduvaid kulusid kokku.

Veel kord: kuhu pani riik ülelaekunud järelevalvetasu?

In conclusion, the issue of Piibe Lehtsaar and the use of overpaid supervision fees by the Competition Authority is a concerning and important matter. It raises questions about transparency and accountability within the authority, as well as the proper use of public funds. It is imperative that the Competition Authority address this issue and provide a clear explanation of where the overpaid fees have been allocated. Transparency and accountability are essential in ensuring public trust and confidence in regulatory bodies. It is crucial that steps are taken to prevent such mishandling of funds in the future.