“Impulss”: kärped on lihvinud Eesti siseturvalisuse õhemaks | Eesti

Tervist, head inimesed! Täna räägime Eesti siseturvalisuse olukorrast ja selle mõjudest. Viimaste aastate jooksul on tulnud teateid kärpedest riigi julgeolekuvaldkonnas, mis on tekitanud muret kodanike seas. Paljud eksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et “kärped on lihvinud Eesti siseturvalisuse õhemaks”. Mis see tähendab meie igapäevaelule ning kuidas see mõjutab meie turvatunnet? Kuidas saame tagada, et meie riik on endiselt tugev ja vastupidav? Kõigile neile küsimustele võtame täna aega vastuseid leida.

Siseturvalisuse arvelt kärbete tegemine pole mõistlik, kuid pääste ja teiste selle valdkonna ametite piisava toimimise tagamiseks tuleks koguda rohkem maksuraha, jäi kõlama ETV arutelusaade “Impulss”.

“Impulsis” arutlesid siseminister Lauri Läänemets, päästeameti peadirektor Margo Klaos, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap ja vabatahtlik päästja Andres Puusepp.

Põhja-Tallinna Kopli komando sulgemise foonil rääkis Läänemets, et ettepanek oli siseministeeriumi haldusalas veel kuni kümme komandot kinni panna või 50 politseinikku koondada, aga see õnnestus meil ära hoida. “Kui soovime euroopalikku turvalist ühiskonda, siis sinna tuleb maksurahaga panustsda, aga seni kui inimesed käivad ja valivad valimistel hoopis teistsugust ühiskonda, siis saame kärpimisi,” ütles Läänemets.

“Põhja-Tallinnale on see kurb uudis, pääste võib hea ilma puhul saabuda meile 15 minutiga,” sõnas Pihlap. “Ühegi komando sulgemine ei sa muuta midagi paremaks, kindlasti muudab halvemaks. Meil on tööstus, puitrajoon ja sadamad j on inimesi juurde tulnud ja makse makstakse ka rohkem,” rääkis Pihlap.

“Meie vaatest on oluline, et komandode võrgustik oleks hajali. Läbi selle võrgu reageerime võimalikult kiiresti,” sõnas Klaos.

“Kuni mina olen minister, siis ühtegi siseturvalisuse kärbet ma ei tee. Me ei saa sulgeda komandosid hajusas piirkonnas, sest siis pole mõtet välja sõita, sest sinnasõidu ajaga põleb maja nagunii maha. Me lõime lisatöökohad Lillekülla ja Kesklinna, et nende komandode kaudu ka Põhja-Tallinnasse reageerida ja et head mehed ja töökohad ära ei kaoks. Pole nii, et me poleks midagi teinud,” rääkis Läänemets.

Minister ütles, et Tallinnale Kopli komandot anda ei soovitud, sest päästja ei saa olla linna palgal, sest riigi kriisivalmidust ei saa üles ehitada omavalitsuse loogikale. “Kui teeme kümne aasta plaani ja linnavõim vahetub, siis öeldakse, et me enam ei maksa,” sõnas Läänemets. “Tallinn tegi kaks korda ettepaneku ministrile kohtumiseks. Seal taga oleks olnud konkreetsed kokkulepped, mis oleksid püsinud ka linnavõimu vahetumise korral,” sõnas Pihlap. “Kärpeotsus tehti enne Ukraina sõda, võibolla oleks praegu olnud otsus teine. Kui vaatame, mis teevad Läti ja Soome, siis Soome võtab ligi tuhat päästjat juurde, sama teed läheb Läti. Kes eksib – kas Soome või Eesti? Kärped ei tohi tulla päästjatest,” sõnas Pihlap.

Läänemets oli sellega nõus.

Koplis luuakse vabatahtlike päästekomando, kes on toetav jõud, aga vabatahtlike mehitamine on keerukam, rääkis Pihlap. Vabatahtlik komando ei taga sama teenust, mis kutseline komando, ütles Puusepp. Klaos kinnitas, et vabatahtlike võrgustik ei saa kutselisi asendada.

Päästjate palk on praegu 1620 eurot. “Kõik päästjad käivad ka mujal tööl, sest euribori tõus on neid palju mõjutanud,” rääkis päästja Janno Pajupuu. “Võib juhtuda, et päästja teeb ühe 24-tunnise vahetuse päästes ja siis sama pika vahetuse kiirabis ja on üleval kokku 48 tundi,” ütles Pajupuu. “Peretunne on üks asi, mis hoiab inimesi päästes tööl,” ütles ta. “Palgatõus aitaks kindlasti, adekvaatne oleks 1,2 Eesti keskmisest.”

“See pole normaalne olukord. Selleks et päästjale raha maksta, peaks olema ühiskonnas ka mingi muudatus. Meil räägitakse, et ühiskonnas loovad väärtust ettevõtjad, aga seda teeb ka iga päästja ja politseinik. Eestis on ettevõtted, nagu kaubanduskeskused, kes ei saaks tegutseda politseiniketa,” sõnas Läänemets. “Ühiskond on selleks valmis,” sõnas Pihlap.

Klaos ütles, et mehed tahavad oma elu üles ehitada ja langevad mitme töökoha pidamise lõksu ja maksavad lõivu tervise ja pereeluga. Samas väljakutsete arv tõuseb aasta-aastalt, sest ekstreemsed ilmaolud, nagu tormid, süvenevad. Puusepp rääkis, et väljakutsele sõites on päästeautos liiga vähe mehi – vaid kolmeliikmeline meeskond – ja see tekitab stressi. “Seda ei tohiks olla,” ütles Puusepp.

Klaosi sõnul on selle põhjuseks sisemised kärped, mida on tehtud töökohtade arvelt. “Me oleme hoidnud paigal päästekomandode arvu, pole kümme aastat ühtegi komandot sulgenud, aga oleme vähendanud päästjate arvu. Päästemeeskonnad on väiksemad ja päästjad peavad ennast ületama ja tegema tööd riskantsemalt. Mõnikord jääb sellepärast puudu kiirusest,” sõnas Klaos.

Siseturvalisuses on viimase kümne aasta jooksul riigi suuremad kärped läbi viidud erinevalt välisjulgeolekust, kuhu on raha juurde tulnud, rääkis Läänemets.

“Riik on nii õhuke – rohkemat tööd peavad ära tegema järjest vähem inimesi,” ütles Pihlap.

Kokkuvõttes näitab “Impulss” uuring, et kärped Eesti siseturvalisuse valdkonnas on teinud olulise kahju riigi võimekusele kaitsta oma kodanikke ja tagada ühiskonna turvalisus. Riigi julgeolekustruktuuride nõrgenemine ja ressursside puudujääk on tekitanud olukorra, kus politsei, piirivalve ja muud turvalisusega seotud ametkonnad ei suuda täita oma ülesandeid piisavalt efektiivselt. On oluline, et valitsus ja poliitikud mõistaksid olukorra tõsidust ning pööraksid rohkem tähelepanu kodanike turvalisuse tagamisele. Vastasel juhul võib see jätta Eesti avatuks erinevatele sise- ja välisohule.