Mertsina: inimeste ebakindlus raha pärast on praegu erakordselt suur | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eestis ja kogu maailmas raha ebakindlus muutunud üha suuremaks teemaks ning Mertsina öeldud lause paneb meid mõtlema meie majanduslikule olukorrale. Kas tõesti on inimeste ebakindlus raha pärast praegu erakordselt suur? Kuidas see meie igapäevaelu mõjutab ja mida saame selle olukorra leevendamiseks ette võtta? See on teema, mis tõstab esile meie majanduslikku seisundit ning pakub palju ruumi aruteludeks ja otsustavateks tegudeks.

Eesti jaekaubanduse müügimahu langus oli mullu Euroopa Liidu üks suuremaid. Jaekaubanduse müügitulu vähenes eelmisel aastal võrreldes 2022. aastaga püsivhindades kaheksa protsenti, sest nõrk ostujõud ja tarbijate madal kindlustunne vähendasid tarbimist.

Eesti jaekaubanduses vähenes mullu müügitulu enim ehk 11 protsenti  tööstuskaupade kauplustes, näiteks toidukaupluses oli see neli protsenti.

Rimi kauplusteketis müüakse eelkõige esmatarbekaupu, kuid on ka tööstuskaupu.     

“Kui võrrelda seda, kuidas läks tööstuskaubaga 2023. aastal võrdluses 2022. aastaga, siis kogukäibes kaotasime kuskil 10 protsenti tööstuskaupade müügist. Kui vaadata seda, millistes kategooriates (kahanes käive) enim, siis esile kerkivad kodumasinad ja igasugused väikeseadmed, lisaks mänguasjad. Tööstuskaubad on selline grupp, kus inimestel on võimalus otsustada, et kas mul on seda asja ikkagi täna vaja, kas ma lähen seda toodet ostma või ma ei lähe,” rääkis Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson.

Kui pühade-eelsel ajal tavapäraselt ostmine suureneb, siis eelmise aasta detsembris võrreldes 2022. aasta sama kuuga kahanes müük viis protsenti. 

“Mänguasju osteti vähem. Raske öelda, kas kingitusi jäeti tegemata, küll aga on igasuguseid välismaised lehekülgi, kust asju tellida. Inimesed kindlasti võrdlevad, kust saab selle ühe ja sama toote odavamalt,” nentis Jürisson.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli olukord kaubanduses eelmisel aasta tervikuna vilets.

“Kui me võrdleme Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahtusid teiste Euroopa riikidega, siis Eestis eelmisel aastal oli langus üks suuremaid. Kui tuua välja, millised jaekaubandussektorid kõige rohkem eelmisel aastal jaekaubanduse mahtu allapoole viisid, siis olid need supermarketid, kuna nende osakaal on suur. Sellised kauplused, mis müüvad majapidamistarbeid, ehitusmaterjale, sporditarbeid,” lausus Mertsina.

Inimeste ebakindlus sel aastal oma rahaasjade pärast on erakordselt suur, ütles Mertsina. Ühe põhjusena on seda mõjutanud maksude tõusud.

“Kardetakse üha rohkem tööpuuduse suurenemist ja koos sellega oma finantsolukorra halvenemist eelolevate kuude jooksul. Ja isegi kui reaalpalk on mõned kuud juba kasvanud, siis lähiajal selle positiivset efekti tarbimisele on liiga palju oodata,” märkis Mertsina.

In conclusion, it is evident that people’s uncertainty about money is currently exceptionally high in Estonia. This uncertainty is likely influenced by various economic and social factors, including the ongoing COVID-19 pandemic and its impact on employment and financial stability. It is important for individuals and policymakers to address these concerns and work towards creating a more stable and secure economic environment for the people of Estonia. By implementing effective financial policies and providing support to those in need, it is possible to minimize the level of uncertainty and promote a more positive economic outlook for the future.