Saksamaa valitsuse majandusnõunikud soovitavad eelarvereegleid leevendada | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Saksamaa valitsuse majandusnõunikud on teinud üllatava soovituse leevendada eelarvereegleid, et toetada majanduse taastumist. See uudis on pälvinud palju tähelepanu üle maailma, kuna see võib potentsiaalselt mõjutada ka meie siinset majandust. Mis võiksid olla selle soovituse mõjud Eesti majandusele ja kuidas see võiks meid mõjutada? Kas see tähendab positiivseid või negatiivseid tagajärgi meie riigile? Läheme sügavamale uurimisele ja saame teada, kuidas see samm võiks mõjutada meie riigi majandust.

Saksa valitsust nõustav majandusekspertide nõukogu soovitas muuta riigi niinimetatud võlapidurit ehk põhiseaduses sätestatud eelarvereeglit. Ekspertide sõnul on reegel ebavajalikult range.

“Praegusel kujul on võlapidur rangem kui on vaja. See piirab fiskaalset ruumi tulevikku suunatud kulude [tegemiseks],” seisis teisipäeval avaldatud Saksa Majandusekspertide Nõukogu aruandes.

2016. aastal kehtestatud reegel sätestab, et Saksa riigieelarve struktuurne puudujääk ei tohi olla suurem kui 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Siiski on reegli rakendamist võimalik ajutiselt peatada, kuulutades konkreetse aasta kriisiaastaks. Seda on tehtud aastatel 2020 kuni 2023 seoses koroonapandeemia ning Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse.

Nõukogu soovitused peaksid meeldima tsentristlikele ja vasakpoolsetele Saksa poliitikutele, kes on ammu nõudnud reegli leevendamist, kirjutab Financial Times.

Näiteks toetavad Saksamaad valitsevasse kolmikliitu kuuluvad sotsiaaldemokraadid ja rohelised eelarvereegli muutmist, väites, et see piirab ülearu investeeringuid taristusse ja rohepöördesse.

Samas ei toeta eelarvereegli muutmist kolmas koalitsioonipartner FDP. Liberaalse erakonna arvates on reegli säilitamine vajalik tulevaste põlvkondade kaitsmiseks kasvava avaliku sektori võla eest. Eelarvereegli muutmist ei toeta ka suurim opositsioonipartei Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU).

Väitlused Saksamaa eelarvereeglite üle teravnesid, kui Saksamaa põhiseaduskohus tunnistas novembri keskpaigas põhiseadusvastaseks eelarves mittekajastuvatest fondidest kulutuste tegemist eelarvereeglist möödaminekuks, mis põhjustas Saksamaal eelarvekriisi ning vajadust kärpida 2024. aasta riigieelarve kulusid 17 miljardi euro võrra.

Aruannet kirjutanud viis majanduseksperti soovitavad leevendada eelarvereeglit, kui riigi võlakoormus suhtena SKP-sse on madal.

Näiteks pakuti aruandes lubada üheprotsendilist struktuurset eelarvepuudujääki juhul, kui võlakoormus langeb alla 60 protsendi SKP-st. Kui võlakoormus jääb 60 ja 90 protsendi SKP-st vahele, siis oleks lubatud maksimaalne eelarvepuudujääk 0,5 protsenti SKP-st. Praegune 0,35-protsendiline piirang kehtiks ainult siis, kui võlakoormus on üle 90 protsendi SKP-st.

“Eelarvepuudujäägi piirangud, mis lubavad senisest suuremat laenamist madala võlakoormuse perioodil, laiendavad mõõdukalt fiskaalset ruumi [võla] jätkusuutlikkust ohtu seadmata,” ütles Erlangen-Nürnbergi Ülikooli majandusprofessorist nõukogu liige Veronika Grimm.

Nõukogu jõudis eelarvereegli muutmise ettepanekule pärast seda, kui see hindas Saksamaa võlakoormuse suhet SKP-sse tulevastel aastakümnetel. Selgus, et võlakoormus langeb, isegi kui valitsus laenaks maksimaalselt lubatud ulatuses ning aeg-ajalt peataks reegli rakendamise, laenates veelgi rohkem.

Käesolevaks aastaks prognoositakse Saksamaa võlakoormuse suhteks SKP-sse 64 protsenti, mis on lähedal Euroopa Liidu 60-protsendilisele eesmärgile ning madalam, kui eelmisel aastal.

Siiski pole põhiseadusliku eelarvereegli muutmine lähiajal kuigi tõenäoline. Põhiseaduse muutmiseks on vaja parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust, mistõttu suudavad CDU ja FDP takistada sellise muudatuse tegemist.

Saksamaa valitsuse majandusnõunike soovitus eelarvereeglite leevendamiseks on oluline samm majanduse elavdamisel. Eelarvereeglitele karmalt allumine võib takistada majanduskasvu ning investeeringuid. Kuigi eelarvepuudujääk tuleb hoida kontrolli all, on tasakaal oluline ka majanduse tervise seisukohast. Eesti võiks kaaluda sarnaseid meetmeid, et toetada majanduse taastumist pärast pandeemiat. Selge on see, et piirangud on vajalikud, kuid samal ajal tuleb majandusele anda ka vabadus kasvamiseks. Saksamaa kogemus võib olla õpetlik ka meie jaoks.