Baškortostani rahutused tõstatasid taas küsimuse opositsioonist Venemaa | Välismaa

Viimased rahutused Baškortostanis on tõstnud esile küsimuse opositsiooni rollist Venemaal. See sündmus on tekitanud suurt segadust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Baškortostani inimeste protestid ja nõudmised on kutsunud esile palju vastukaja ning tõstatanud küsimuse Venemaa valitsuse võimupositsioonist. See on tekitanud palju spekulatsioone ja arutelusid nii kohapeal kui ka välismaal. See teema on olnud paljudele huvipakkuv ja polariseeriv ning jätkuvalt on õhus palju küsimusi opositsiooni tuleviku kohta Venemaal.

Mõni aeg tagasi üllatasid maailma tänases Venemaa kontekstis pretsedenditud meeleavaldused Baškortostanis, kus põliselanikud olid tulnud toetama neljaks aastaks vangi saadetud aktivisti, kes oli seisnud baškiiride kultuuri eest ja nurjanud võimude plaani hakata kaevandama pühal mäel. Ehkki Venemaal puudub ühtne ja elujõuline opositsioon, võib küsida, kas ei või käärimine alguse saada just mõnest piirkonnast, kus elab mittevene kogukond nagu seda on näiteks Baškortostan.

Võimudele jalgu jäänud 37-aastane Fail Alsõnov seisis sõnakalt baškiiride keele, kultuuri ja õiguste eest. Ta on võtnud sõna ka Ukraina sõja teemal – mitte küll sõja vastu, kuid rõhutanud, et baškiirid peaks sellest eemale hoidma, kuna neid kasutatakse seal vaid kahurilihana.

“Suur tänu kõigile, kes tulid mind toetama. Ma ei unusta seda kunagi. Ma ei tunnista end süüdi. Olen alati võidelnud õigluse, oma rahva ja oma vabariigi eest. Nii et, kui Allah tahab, näeme jälle,” ütles Alsõnov kohtumajas oma toetajatele.

Tuhandete inimeste toetus Alsõnovile oli praegust Venemaa seisu arvestades mõneti ootamatu.

“Igal inimesel on põhiseaduslik õigus, põhiseaduse viies punkt ütleb, et tal on õigus oma arvamust avaldada. Ma ei kutsu siin ju üles relvastatud mässule, eks? Kas me elame siin fašistliku režiimi all või mis?” rääkis Baškortostani pealinna Ufaa elanik. “Muidugi oleme uhked oma juurte üle. Laulame oma baškiiri rahvalaule. Laulame ka vene laule ja kõiki muid laule. Oleme paljurahvuseline rahvas. Üks kõigi ja kõik ühe eest.”

Antropoloog Aimar Ventsel rõhutab, et valdav osa vähemusrahvustest on Venemaal siiski Putini usku.

“Siin tuleb arvestada ka sellega, et meie klišeearusaam mittevenelastest Venemaal, et nad on kõik mingid separatistid. Ei ole, enamik nendest on korralikud Venemaa kodanikud, hoiavad pöialt presidendile, pooldavad Venemaa tegevust Ukrainas,” tõdes Ventsel.

Seda kinnitab ka praegu Berliinis elav baškiiri ajakirjanik, raadiojaama Ehho Moskvõ Ufaa toimetuse endine juht Ruslan Valiev: “Ma arvan, et idee (iseseisvumisest) ei ole olnud tänaseni eriti populaarne. See on kindel. Väga vähesed inimesed jagasid seda. Isegi aktivistid, kes on “pistikuga ühendatud”, nagu me ütleme, kes asjade sisu mõistavad. Vaid käputäis neist jagas radikaalseid seisukohti.”

Seetõttu tuldigi tänavatele rahumeelsete mõtetega ja nagu Venemaal ikka, tehti ka pöördumine heale tsaarile, kellele anti teada, et juhtunud on kohutav arusaamatus.

“Rahvas tuli välja globaalseid poliitilisi loosungeid lehvitamata. Rahvas on olnud vähemalt esialgu üsnagi rahul keskvalitsuse ja Putiniga isiklikult. Nad on salvestanud talle ka videopöördumise,” ütles Valijev.

Ukraina rindelt on Baškortostani tagasi tulnud rohkem tinakirste, kui Afganistanist ja Tšetšeenia sõdadest. Ukrainasse on mindud raha pärast, sest Baškortostanis pole tööd.

“Kui politsei hakkab (meeleavaldajaid) peksma… nagu ütles üks sõdur (Ukraina rindelt) ühes videos: “Te peksate meie emasid ja isasid tänavatel. Nad on relvastamata ja meil muide on relvad. Nad ütlevad, et me võime koju tagasi tulla,” rääkis Valijev.

Kas ei või sellisest värelusest süttida miski, mis paneb liikuma ka venelastest opositsiooni? Ventsel seda väga ei usu: “On olemas üks väike eksiilgrupp, Asians of Russia ehk siis Venemaa asiaadid, ega nad suurt muud ära ei tee, kui et nad on sotsiaalmeedias olemas. Aga nende leheküljelt käis läbi selline väga huvitav mõttetera, et kus on nüüd kõik Vene opositsionäärid, kui Baškortostanis olid protestid? Praegu näeb välja nii, et ega need venelastest opositsionäärid eriti ei toeta mittevenelasi.”

Aga võib-olla võtab tuld mõni teine rahutu regioon?

“Kõik sellised sündmused on etteaimamatud ja võib täitsa juhtuda, et mingisugune mäsu ühes regioonis lükkab mingid protsessid käima, aga siin tuleb arvestada sellega, et Venemaa regioonid on hästi erinevad. Neil on hästi erinevad probleemid. ja selle tõttu sellist ühinemist nagu sellisel üldisel platvormil, et kõik oleks mingi asja poolt või vastu, seda on väga raske, kui mitte isegi võimatu saavutada,” selgitas Ventsel. “Separatismiga hakati Venemaal võitlema umbes 2007. aastal ja väga efektiivselt. Alates sellest ajast on iga natukenegi aktiivsem separatist olnud sunnitud Venemaalt lahkuma või kauaks ajaks vangi läinud,” lisas ta.

Baškortostani rahutused on taas tõstatanud küsimuse opositsioonist Venemaa poliitilises maastikul. See näitab, et rahvahääl on endiselt võimas jõud, mida tuleb arvestada. Kuigi Eesti on geograafiliselt kaugel Baškortostanist, on oluline jälgida sündmusi Venemaal, kuna need võivad mõjutada kogu piirkonna stabiilsust. See tõstab esile vajaduse demokraatlike väärtuste ja inimõiguste järgimise järele kogu maailmas, sealhulgas Venemaal. Eesti jätkab koostööd teiste riikidega, et toetada demokraatlikku arengut ja stabiliseerumist Venemaal.