Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Euroopa Liidu ja Ungari vahel tekkinud pinged seoses Ungari peaministri Viktor Orbani otsusega blokeerida EL eelarve ja taasteplaan. EL on kaalumas majanduslikku vastumeedet Ungari suhtes, kuna Orbani veto õõnestab EL ühtsust ja solidaarsust. See teema on tõstatanud palju arutelu nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides ning on oluline jälgida, kuidas see olukord areneb ning millised tagajärjed see võib kaasa tuua.
Ungari pakkus Euroopa Liidule seoses Ukraina abiraha blokeerimisega “kompromissi”, ütles Ungari valitsusametnik esmaspäeval enne EL-i neljapäeval algavat selleteemalist tippkohtumist. Samas ähvardab Ungarit lekkinud dokumendi kohaselt EL-i rahastusest ilma jäämine, kui Budapest ei loobu oma vetost.
Ungari peaminister Viktor Orbán vetostas detsembris EL-i 50 miljardi eurose abi Kiievile. Orbán on ainus EL-i riigijuht, kes on säilitanud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Kremliga lähedased suhted.
Jaanuaris väljendas Orbán valmisolekut lubada abisumma eraldamist nelja aasta jooksul tingimusel, et toetus on eraldatud EL-i eelarvest ja vaadatakse igal aastal üle.
Ajaleht The Financial Times kirjutas nädalavahetusel, et Budapest saatis laupäeval Brüsselile uue ettepaneku, milles täpsustati, et Ungari “on nüüd avatud EL-i eelarve kasutamisele Ukraina abipaketiks ning selle rahastamiseks ühisvõlaga, kui lisatakse klauslid, mis võimaldaksid Budapestil hiljem meelt muuta”.
Financial Times lisas viitega EL-i ametnike koostatud dokumendile, et Brüssel on “visandanud strateegia Ungari majanduslike nõrkuste vastu, kui Budapest peaks keelduma tühistama vetot Ukraina abile”.
Plaani kohaselt lubaks kõik teised EL-i riikide juhid külmutama kogu Ungarile mõeldud EL-i rahastuse, kui Orban ei nõustu heaks kiitma Ukraina abipaketti. Ettepanekut seletavas dokumendis tuuakse välja, et Ungaris on kõrge inflatsioon ning riigivõla teenindamise kulud on ühed kõrgemad EL-is.
Kaks anonüümseks jääda soovinud EL-i diplomaati ütlesid siiski Financial Timesile, et neil puudub kindlus, et kõik teised EL-i riikide valitsusjuhid selle plaaniga nõustuvad.
Samas avaldas plaani lekkimine mõju investorite kindlustundele Ungari suhtes. Ungari rahvusvaluuta forint langes 0,7 protsendi võrra euro suhtes kauplemispäeva alguses ning selle kurss halvenes veelgi päeva jooksul, jõudes 390 forindini euro eest. Samuti kasvas 0,09 protsendipunkti kümneaastaste Ungari riigivõlakirjade intressimäär, jõudes 6,35 protsendini. Tegemist on kõrgeima tasemega alates detsembrist, märgib Financial Times.
“Brüssel kasutab Ungari vastu väljapressimist nagu homset ei olekski, kuigi oleme esitanud kompromissi,” kirjutas Orbáni poliitiline direktor Balazs Orbán Financial Timesi artiklit kommenteerides sotsiaalmeediaplatvormil X (varem Twitter).
Kokkuvõttes on oluline märkida, et Euroopa Liidu otsus kaaluda Ungari majandusele survet avaldamist Orbáni valitsuse vastuseks on käivitanud elavat arutelu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides. Eesti peab jätkuvalt arvestama ELi ühtsuse ja solidaarsuse põhimõtetega ning kaaluma hoolikalt võimalikke tagajärgi enne otsuste langetamist. Samuti on oluline püüda leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki osapooli ning säilitaks ELi ühtsuse tugevuse. Loodame, et see keeruline olukord laheneb rahumeelselt ja dialoogi toetudes.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus