Oliver Laas: veebipiraatlus ja interneti roojastumine | Arvamus

Tere tulemast, Estonia! Täna räägime Oliver Laasist ja tema seisukohast veebipiraatlusest ning interneti roojastumisest. Laas on tuntud Eesti aktivist ja arvamusliider, kelle sõnad kannavad kaalu kogu digitaalses maailmas. Tema arvamused on tõstatanud palju kõneainet nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kas veebipiraatlus on õigustatud tegevus või interneti roojastumine on muutunud kontrollimatuks? Need on vaid mõned küsimused, millele me täna vastuseid otsime. Tule ja võta osa sellest olulisest arutelust!

Internetikasutajaid võib piraatluse poole tõugata platvormide allakäik, mille Cory Doctorow kaks aastat tagasi ristis nende roojastumiseks, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR-i vahendusel said lugejad hiljuti teada justiitsministeeriumi plaanist anda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile õigus blokeerida domeeninimede ning IP-aadresside tasandil Eesti territooriumil ligipääs autoriõigusi rikkuvatele veebilehtedele, kui õiguste omajate vastavasisuline avaldus rahuldatakse.

Uudises kommenteerib Märt Põder, et sisuliselt on plaani näol tegemist tsensuuriga ning selle elluviimine tooks kaasa kõigi internetikasutajate päringute jälgimise, mis on omane pigem totalitaarsetele riikidele. Oma kommentaaris nendib Peeter P. Mõtsküla, et legaalset sisu mugavalt pakkuvad teenused on blokeerimisest tõhusam vahend piraatluse vastu võitlemisel.

Öeldu on õige, kuid juhiksin tähelepanu trendile, mis isegi selliste teenuste olemasolul võib kasutajaid piraatluse poole tõugata ning mida blokeerimisega ei lahenda.

Selleks trendiks on platvormide allakäik, mille Cory Doctorow kaks aastat tagasi ristis nende roojastumiseks (inglise keeles enshittification)*. Roojastumist võib täheldada ennekõike kahepoolsete turgudega platvormidel, mis teenivad kasumit erinevate kasutajarühmade suhtluse vahendamiselt. Amazon, Facebook, Google ja TikTok on ainult mõned platvormid, mida on viimastel aastatel roojastumises süüdistatud.

Doctorow sõnul on platvormide roojastumine kolme etappi hõlmav protsess:

1. Lisaväärtuse kasutajatele suunamine nende platvormile meelitamiseks.
2. Lisaväärtuse äriklientidele suunamine nende platvormile meelitamiseks.
3. Lisaväärtuse endale (oma investoritele) suunamine nii kasutajate kui ka äriklientide arvelt, mille tulemusel platvorm lõpuks hukkub.

Voogedastusplatvormide kontekstis illustreerib neid etappe Netflix, mis alustas esimesena DVD-de posti teel laenutamise ja müümisega ning kasvatas sellega oma turuosa klientide seas. Alates 2007. aastast keskendus ettevõte voogedastusele ja äriklientidele, filmistuudiotele, et nende toodangut litsentsitasude eest oma platvormil näidata.

“Stuudiote toodangust kipub Netflix loobuma enda loodud analoogsete sarjade ning filmide kasuks.”

Nüüd on Netflixi prioriteediks kasumi kasvatamine oma teenuse kvaliteedi arvelt. Kasutajate jaoks kahandavad kvaliteeti kasvavad hinnad, halvenev kvaliteet, väiksem valik ja kius “paroolide jagamise” pärast. Stuudiote toodangust kipub Netflix loobuma enda loodud analoogsete sarjade ning filmide kasuks.

Mõneti paradoksaalsel kombel aitab sellele kaasa suure hulga konkurentide esile kerkimine, mis oma toodangu kiivalt maksumüüri taha lukustavad. Ühelt poolt on justkui rohkelt sisu mugavalt saadaval, kuid teisalt on selle legaalne ning roojastamata tarbimine varasemast kulukam ja vaevalisem.

Kuutasu küsivate teenuste puhul ei oma kasutajad sageli ostetud sisu ning võivad sellest teenusepakkuja otsuse korral ka ilma jääda, nagu Sony kliendid hiljuti avastasid. Need asjaolud muudavad piraatide teenuse taas ahvatlevamaks, sest see on odavam, mugavam, tihtipeale kvaliteetsem ja kasutajasõbralikum.

Doctorow leiab, et roojastumise põhjuseks on vähene konkurents ning puudulikud regulatsioonid, mis võimaldavad platvormidel tagajärgi kartmata oma klientide arvelt rikastuda. Ta leiab, et lahenduseks oleks kasutajate võimestamine ja kaitsmine.

Esiteks tuleks Doctorow arvates tagada, et platvormid pakuvad kasutajatele seda sisu, mida nood soovivad, mitte sisu, mida platvormid või nende omanikud soovivad, et kasutajad sooviksid. Näiteks sotsiaalmeedia peaks kasutajatele ennekõike näitama sisu kontodelt, mida nad jälgivad ja otsingumootorid peaksid reklaamide asemel esimesena kuvama vasteid esitatud päringutele.

Teiseks tuleks tagada, et kasutajatel oleks võimalikult lihtne platvorme vahetada ning nende vahel liikuda, leiab Doctorow. See sunniks platvorme kasutajate hoidmise nimel oma teenuste roojastamisest hoiduma. Heaks näiteks on ActivityPub protokoll – mida kasutavad teiste seas Friendica, Mastodon ja Lemmy –, mis lihtsustab kasutajakonto ning kontaktide ümberkolimist ühest serverist teise.

Doctorow usub, et nende printsiipide järgimist on lihtne kontrollida ja nende rakendamine on odav, mis omakorda muudaks turu võrdsemaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtete jaoks. Selle asemel, et lisaks platvormidele veel omalt poolt kasutajate vabadusi täiendavalt piirata võiksid meie seadusandjad hoopis mõelda, kuidas nad saaksid kasutajate kaitsmise ning võimestamise teel oma eesmärke saavutada.

* Inspiratsiooni tõlkevaste leidmiseks andis Kevin Rändi, kes pakkus eravestluses, et sobiv tõlkevaste võiks olla “digiroojang.”

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

In conclusion, Oliver Laas’ article on online piracy and the degradation of the internet raises important issues about the ethical and legal implications of internet piracy. Laas effectively argues that the rampant online piracy not only undermines the rights of content creators but also contributes to the overall decline of the internet as a platform for creativity and innovation. It is crucial for policymakers and internet users to address this issue and find viable solutions to combat online piracy. Overall, Laas’ insights contribute to the ongoing discourse on internet regulation and the preservation of intellectual property rights.