Teadlaste sõnul aitab lamapuit elukeskkonda mitmekesistada | Keskkond

Teadlaste sõnul on lamapuit oluline komponent elukeskkonna mitmekesistamisel. See loodusliku lagunemise protsessi teel lagunev puit aitab luua elupaiku erinevatele loomadele, putukatele ja taimedele. Lisaks sellele toimib lamapuit ka toitaineterikka alusena uute taimede kasvamiseks, edendades seeläbi ökosüsteemi terviklikkust. Sellest tulenevalt on oluline mõista lamapuidu rolli keskkonna säilitamisel ja selle potentsiaali elurikkuse suurendamisel.

Elurikkad puunotid kehastavad looduses putukahotelle ning teadlaste sõnul on lamapuidu jätmine ka parkidesse õigustatud.

Mulluse oktoobritormi järel oli Toilas Oru pargis umbes 150 maha langenud puud ehk lamapuitu, millest osa jääbki sinna samasse maha.

“Need samad murdunud või tüügastatud puud, mille me maha jätame, on elupaigaks erinevatele liikidele. Elurikkuse poole pealt ka see, et väga pikalt on olnud traditsioon teha putukahotelle. Sellist vana ja väärikat puutüve võibki võtta loodusliku putukahotellina,” rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Helen Tuusti.

Sarnase mõtteviisiga ollakse ka Tartus. Neli aastat tagasi algas projekt “Kureeritud elurikkus”, mis on üks Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi projektidest. Selle eesmärk on elurikkuse ehk loodusliku mitmekesisuse suurendamine. Projekti üks eestvedajatest Merle Karro-Kalberg selgitas, et lamapuit suurendab linna elurikkust.

“Mahalangenud tüvi on üks koht, kus putukad, samblad ja seened saavad elutseda. Kui seda maha langenud tüve pole, siis on ka see elurikkus väiksem,” ütles ta.

Projekti on katsetatud Tartus Vabaduse puiestikus ja Toomemäel. Karro-Kalbergi sõnul on projekti üheks tegevuseks elurikkuse mõõtmine enne ja pärast nende sekkumist. Mullu suvel käisid loodusteadlased elurikkust mõõtmas.

“Kõvasti on erinevaid taimi juurde tulnud. Need õitsvad kohalikud taimed meeldivad väga tolmeldajatele ja liblikatele. Esimesed suvised tulemused näitavad, et läheb väga hästi,” rääkis Karro-Kalberg.

Ta lisas, et lamapuidu sisse on kolinud ka putukaid, talvel oli tüvede ümber näha palju hiirte jälgi ning tüvede peal on nähtud ka selliseid seeni, mida linnas pole varem märgatud.

Maaülikooli dendroloogia kaasprofessor Ivar Sibul ütles, et lamapuit on keskkonna ja liigi mitmekesisuse säilitamiseks väga oluline.

“Jämedal lehtpuu tüvel või tüükal on elustikku rohkem kui samaväärsel peenel okaspuul. Lamapuit on elustiku säilitaja ja hoidja, see on tema funktsioon ja niimoodi tuleks teda linnaruumis käsitleda. Kui linna rohealade majandamisega on suund see, et võimalikku elustikku seal suurendada või säilitada, siis kindlalt mõnes kohas jämedate lehtpuude kõdunevad tüved pakuvad elustikule häid kohti,” selgitas Sibul.

Kokkuvõttes võib öelda, et lamapuidu jätmise praktika aitab oluliselt kaasa elukeskkonna mitmekesistamisele ja loodusliku tasakaalu säilitamisele. Teadlaste sõnul on lamapuit oluline elupaik paljudele liikidele ning selle jätmisega metsa loomulikku tsüklisse panustatakse ka metsa ökoloogilisse tasakaalu. Lisaks aitab lamapuit rikastada metsamaastikku ja pakkuda elupaika erinevatele seentele, putukatele ning lindudele. Seega on oluline jätkata lamapuidu jätmise propageerimist ning sellest arusaamist ja teadlikkust suurendada.