ERR Ukrainas: rindele võivad sattuda ka need, kellest tagalas rohkem kasu | Välismaa

Tere tulemast Eesti Raadio ja Televisiooni uudistesse! Ukraina konflikt jätkub ja ERR on kohapeal, et tuua teieni värskeid uudiseid. Seekord uurime, kuidas rindele võivad sattuda ka tagalas töötavad inimesed ning miks nende panus võib olla sama oluline kui sõdurite oma. Me räägime inimestega, kes kannavad sõja tagajärgede koormat ja jagavad nende keeruliste ajadega seotud lugusid. Olge valmis saama põhjalikku ja kaasahaaravat ülevaadet sellest, mis toimub Ukrainas ning kuidas see mõjutab erinevate inimeste elu.

Ukraina valmistub uueks mobilisatsioonilaineks, seaduseelnõu on valitsuses. Praegu on aga oht, et mobiliseerima hakatakse ka neid, kellest on rohkem kasu tagalas kui rindel.

Mehitamata lennukit nimega “Dolja” ehk “Saatus” võib kasutada nii luureks kui ka pommitamiseks. “Saatust” toodavad kolm vabatahtlikku – Stanislav, Maksim ja Andrii. Nad teevad seda oma raha eest väikeses töökojas, mida nad kutsuvad laboratooriumiks. Hiljuti said nad riigi toetuse – umbes 30 000 eurot – selleks, et muuta “Saatus” nähtamatuks vaenlase droonivastaste seadmete jaoks.

“Droonivastaste seadmetega on võimalik hakkama saada. Selles ei ole midagi erilist. Probleem on hoopis selles, et vaenlane on ohtlik, ta õpib kogu aeg. Meie vaenlane on valmistunud sõjaks aastakümneid. Vaatamata sellele oleme juba mõnes asjas neist ees. Ma ei saa laskuda detailidesse, aga meil on, kuhu areneda,” lausus Stanislav.

Praegu arendavad Stanislav ja tema sõbrad välja tööprotsessi, mille alusel saaks neid lennukeid toota ka masstoodanguna.

“Kui eesmärgiks on näiteks toota 1000 ühikut kuus, siis mul on vaja teada, mis mul selleks vaja on. Näiteks 150 töölist, 1500 ruutmeetrit pinda, teatud summa raha, tööriistad, tööstusvoolu olemasolu. Sellega me oleme juba arvestanud. Ma pean välja töötama tööprotsessi, mitte ei ehita konkreetset lennukit. Minu eesmärgiks ongi töötada välja spetsifikatsioon masstootmiseks,” lausus Maksim.

“Loomulikult on võimalik seda teha, aga kõik seisab rahastuse taga. Piisava rahastuse puhul on masstootmine võimalik. Meil on tarku insenere, spetsialiste, kes oskavad tööstust käima panna ja seda juhtida. Hea meeskonnaga saab masstootmise käivitada küll,” ütles Andri.

Kõige põletavam teema Ukraina sisepoliitikas on praegu mobilisatsioon. Ja Ukraina riik peab selgelt vastama lihtsale küsimusele: kus on nendest meestest rohkem kasu – kas rindel või laboratooriumis.

Stanislav loodab, et riik vabastaks mobilisatsioonikohustusest vähemalt need inimesed, kes on seotud riigi poolt rahastatud projektidega.

“Mobilisatsioon on probleem. Paljud ei julge isegi tööle tulla. Nad kardavad mobilisatsioonihirmus kodust lahkuda. Sellepärast ei saa me oma töö tulemust garanteerida. Riik õnneks tegeleb probleemiga ja me oleme selle eest tänulikud,” lausus ta.

Kokkuvõttes on ERRi artikkel Ukrainast rindele sattumisest märkimisväärne hoiatus kõigile, kes võivad sattuda konflikti piirkonda. Oluline on mõista, et ka tagalas töötavatel inimestel võib olla oht sattuda otsese või kaudse tule alla. Seetõttu on oluline järgida kõiki reisisoovitusi ja hoiatusi seoses Ukrainaga ning vajadusel konsulteerida asjatundjatega enne reisi planeerimist. Lisaks, Eesti elanikud peaksid olema teadlikud ka Eesti välisesinduste nõustamisteenustest, mis võivad olla abiks konfliktipiirkondadesse minnes. Turvalisus peaks alati olema prioriteet reisiplaanide tegemisel.