Transsooline ujuja kaebas rahvusvahelise alaliidu kohtusse | Ujumine

Transsooline ujuja kaebas rahvusvahelise alaliidu kohtusse – see on lugu, mis raputas Eesti spordimaailma ja tõstatas olulisi küsimusi soolise võrdsuse kohta spordis. Uudis sellest, kuidas ujuja esitas kaebuse rahvusvahelisele alaliidule, et võidelda oma õiguste eest, äratas suurt tähelepanu ja arutelu üle kogu riigi. See samm on julgustanud inimesi arutlema ja propageerima rohkem sallivust ja võrdsust spordis ning luua turvalisem keskkond kõigile sportlastele.

Ameerika Ühendriikides ujumisajalugu teinud transsooline sportlane Lia Thomas ei nõustu rahvusvahelise ujumisliidu piiranguga ja kaebas alaliidu spordikohtusse.

2022. aastal osales mehena sündinud Thomas USA ülikoolide ujumismeistrivõistlustel naiste klassis ja krooniti ka meistriks. Pärast seda otsustas rahvusvaheline ujumisliit (World Aquatics), et mehena puberteedi läbinud sportlastel naiste seas võistelda ei lubata.

Eelnevalt olid transsoolised naised saanud võistlustel kaasa lüüa, kui nad langetasid oma testosteroonitaseme soovitud normini. Ujumisliidu teaduskomisjon leidis aga, et ka pärast testosterooni kunstlikku langetamist on transsoolistel naistel märkimisväärne eelis.

Rahvusvaheline spordikohus (CAS) andis teada, et Thomas on esitanud neile hagi. “Preili Thomas nõustub, et aus konkurents on spordis kohane eesmärk ja et transsooliste naiste osalemise reguleerimine ujumises on asjakohane,” märkis CAS.

“Samas väidab preili Thomas, et vaidlustatud sätted on kehtetud ja ebaseaduslikud, kuna need diskrimineerivad teda.”

Spordikohtu teatel alustati menetlemist juba septembris ja algselt kehtisid sellele ranged konfidentsiaalsusreeglid, kuid nüüdseks leppisid osapooled kokku, et juhtumit puudutav üldteave avalikustatakse.

Lisaks ujumisele on viimase paari aasta jooksul keelanud transsoolistel sportlastel naiste konkurentsis võistlemise ka näiteks jalgrattasport ja kergejõustik.

Kokkuvõttes näitab transsoolise ujuja kaebus rahvusvahelise alaliidu kohtusse pöördumise kohta vajadust tunnustada kõigi sportlaste õigust võistelda avatud ja lugupidavas keskkonnas. See juhtum toob esile vajaduse muuta spordireegleid ja poliitikaid, et need oleksid inklusiivsemad ja austaksid kõigi sportlaste identiteeti. Samuti kutsutakse üles austama inimeste õigust otsustada oma keha ja soo üle ning mitte sattuda diskrimineerimise ja eelarvamuste ohvriks. Tulevikus on oluline jätkata dialoogi ja tööd spordimaailmas, et tagada, et kõigil oleks võrdne võimalus osaleda ja võistelda.