Ajalehtede juhtkirjad kritiseerivad Kallast presidendi vastuvõtu pärast | Eesti

Viimasel ajal on Eesti ajalehtede juhtkirjades olnud palju kõneainet president Kersti Kaljulaidi vastuvõtu ümber, kui ta võttis vastu Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini. Paljud juhtkirjad on kritiseerinud president Kallast selle otsuse pärast ja avaldanud muret Eesti ja Vene suhete tugevnemise pärast. See teema on tekitanud elavat arutelu üle kogu riigi ning kutsunud esile erinevaid arvamusi ja emotsioone. Olenemata sellest, milline on teie seisukoht, on selge, et see teema on oluline ja vajab tähelepanu.

Kõigi suurte reedel ilmunud Eesti ajalehtede juhtkirjad kritiseerivad peaminister Kaja Kallast vabariigi aastapäeva vastuvõtule minemata jätmise eest, nimetades tema otsust jonniks ja Eesti riigi solvamiseks.

Postimehe juhtkiri: kollane kaart peaministrile

Postimees märgib, et Kallase otsus jääda kõrvale Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtult on pretsedenditu ning tundub tujukas, peaministrile sobimatu hoiak, mis väärib kollast kaarti.

“Süüvides peaministri põhjendustesse, muutub olukord veelgi veidramaks. Peaminister ütles neljapäeval, et ei lähe vastuvõtule solidaarsusest riigikogu liikmetega. Seega on loogiline järeldus, et ta on solidaarne EKREga, kes teatas päev varem, et ei lähe täies koosseisus vastuvõtule, kuna erakonna meelest on president alandanud parlamendi institutsiooni, jättes kutsumata enamiku riigikogu liikmeid. Samas on nii peaminister kui tema erakond korduvalt kritiseerinud EKREt parlamentarismi lammutamise pärast obstruktsiooni abil,” seisab juhtkirjas.

Postimees lisab, et vaieldamatult on alates augustist abikaasa Venemaa suunalise äri avalikuks tulemise tõttu kannatanud Kaja Kallasel mugav jääda eemale presidendi kätlemistseremooniast, kuhu ta peaks ilmuma koos abikaasaga.

Õhtulehe juhtkiri: peaminister jonnib taas

Õhtuleht ütleb juhtkirjas, et presidendi vastuvõtt pole eraüritus, millest kergekäeliselt loobuda, kui elu suusad risti ajab.

“Peaminister kui riigi tähtsuselt kolmas inimene ja täidesaatva võimu kõrgeim esindaja on osa riigist. Ta esindabki seal mitte vaid iseennast, vaid kõiki täitevvõimu kandjaid, isiklikest solvumistest ei tohiks siin juttugi olla,” selgitab ajaleht.

“Kaja Kallas üritab küll põhjendada kutsest loobumist sooviga olla riigikogu kui rahva kõrgeima esindusorganiga solidaarne – ennäe, temal, peaministril, on nii suur hing, et ta eelistab koos riigikogulastega peenest peost eemal olla! Tegelikkus, mida paljudes kuluaarides suurema või väiksema aplombiga sedastatakse, on aga märksa pragmaatilisem: mis aated ja võrdsusenõudmine, pigem oli see ootamatu kurtmine peost eemale jäämise pärast peaministrile mugav ettekääne ise piinlikku olukorda vältida – kujutate ette, mis näoga hõljuks koos Kallasega presidendi kätt suruma mees, kelle idarahaskandaal oma abikaasale ja kodumaale jama kokku keeras?” seisab Õhtulehe juhtkirjas.

Päevalehe juhtkiri: Kaja Kallas solvab Eesti riiki ja ajalugu

Eesti Päevalehe nädalalõpulisa LP juhtkirjas seisab, et kaaskannatamise etendamise kõrgpilotaaž on täiesti kohatu: “President on vaba oma otsuses, keda kutsuda ja keda mitte. Ka iga kutsutu on vaba otsustama, kas minna või on tal paremat teha. Aga peaministri kui institutsiooni kohta see ei kehti. Kui valitsusjuht ei lähe demonstratiivselt riigi sünnipäevale, saabki tema solvumisest solvatud kogu riik.”

Kaja Kallasel võib olla ka isiklik huvi, miks jätta 24. veebruaril rambivalgusse astumata, märgib ka Päevaleht.

“Järsku tekkinud solidaarsus riigikogu liikmetega ei suuda varjata veel üht boonust, mis kutse tagasilükkamisega kaasas käib. Kaja Kallas ei pea sel juhul tegema valsiringe oma abikaasa Arvo Hallikuga, kelle osalusega firmade Venemaa-äri talle idavedude skandaali kaasa tõi. Vähem rambivalgust ja küsimusi, vähem piinlikke meenutusi,” lõpetab ajaleht.

Kallast kritiseeritakse presidendi vastuvõtu pärast Eesti ajalehtede juhtkirjades. Kriitikud leiavad, et president Kallas ei peaks korraldama selliseid üritusi, mis tekitavad kahtlusi tema erapooletuse osas. Samuti tõstatatakse küsimusi tema poliitilise tausta kohta ja hinnatakse tema otsuseid presidendiametis. Ajakirjandus toob esile ka rahva arvamust, mis on jagunenud presidendi tegevuse suhtes. Kokkuvõttes jääb presidendi vastuvõtt kriitika alla ja paneb arutlema tema rolli ja kohustuste üle Eesti presidendina.