Palestiinlasi toetava meeleavalduse keelamise kohtuasi jätkub | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus hetkel jätkub intensiivne kohtuasi palestiinlaste toetava meeleavalduse keelamise üle. See tundlik teema on tekitanud tugevaid emotsioone ühiskonnas ning tõstatanud olulise arutelu sõnavabaduse ja õiguste üle. Kohalikud ja rahvusvahelised aktivistid seisavad kindlalt selle eest, et kõigil oleks õigus väljendada oma seisukohti ja toetada inimõiguste kaitsmist. See kohtuasi on oluline samm võitluses õigluse ja vabaduse eest ning pakub sügavat ülevaadet Eesti ühiskonna praegusest poliitilisest ja sotsiaalsest olukorrast.

Tartus palestiinlasi toetuseks meeleavaldust korraldanud Agnes Joyet läheb Tartu ringkonnakohtusse vaidlustama halduskohtu määrust, millega kohus ei võtnud vastu kaebust Tartu politsei otsusele meeleavaldus keelata. Kaebaja esindaja sõnul rikub kohtumäärus põhiõigusi.

Joyet’ advokaadi Kalev Aaviku sõnul puudub Eestis efektiivne kaebeõigus koosolekuvabaduse rikkumise peale ning koosolekuvabadus kui põhiõigus ei ole kohtulikult kaitstud.

“Koosoleku toimumine sõltub politsei suvast: kui politsei koosolekut ei luba, siis seda kohtus efektiivselt vaidlustada võimalik ei ole,” ütles Aavik.

“Kui antakse isiku õigusi piirav haldusakt, siis reeglina saab kohtus taotleda selle haldusakti tühistamist. Alternatiivne, kuid väga haruldane, on haldusakti andmise keelamise taotlemine juba enne selle andmist, kui on kindlalt teada selle andmise kavatsus,” sõnas Aavik.

“Avaliku koosoleku keelu puhul ei ole reeglina võimalik ei tühistamine ega keelu keelamine. Avalik koosolek registreeritakse konkreetseks päevaks ja kui see keelatakse, siis reeglina päev või paar enne kavandatud koosolekut. See tähendab, et enne koosoleku toimumist ei jõua enam keeldu kohtus vaidlustada ega ka taotleda esialgset õiguskaitset. Kui seda siiski jõuab, on kohus esialgse õiguskaitse taotlust lahendades olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisest või mittekohaldamisest sõltub ka asja sisuline lahendus: koosolek kas toimub või ei toimu,” selgitas Aavik.

Aaviku hinnangul jääb seega ainsaks õiguskaitsevahendiks koosoleku keelu tagantjärgi õigusvastaseks tunnistamine, kuid see on aga Eesti õigussüsteemis väga keeruline, sest üldjuhul leitakse, et kui haldusakti mõju on lõppenud, siis puudub õigustatud huvi selle õigusvastaseks tunnistamiseks.

“Sellise kaebeõigust väga kitsendavalt tõlgendava kohtupraktika kujunemise põhjuseks, suuresti massiliselt vangidelt laekuvate kaebuste tõttu, on soov kohtute koormust tuvastamiskaebuste vältimise teel vähendada. Paraku eeltoodud praktika ilmselt soovimatuks tagajärjeks on see, et mõningaid intensiivselt põhiõigusi riivavaid haldusakte on sisuliselt võimatu kohtus vaidlustada. Avaliku koosoleku keeld on üks selliseid haldusakte,” lausus advokaat.

Aavik kirjeldas, et Ametlikest Teadaannetest ei nähtu mitte ühtegi avalikult kättesaadavat kohtulahendit, mis puudutaks korrakaitseseaduse alusel ehk alates 2014. aastast tehtud avalike koosolekute keelde. “Selle peamiseks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et kaebeõiguse piirangute tõttu jäetakse sellised kaebused üleüldse esitamata, esitamisel aga läbi vaatamata,” lisas Aavik.

Aaviku sõnul on kaebaja valmis vajadusel vaidlema ka riigikohtus.

Kohus: hiljem politsei ju lubas meeleavaldust

Tartu halduskohus ei võtnud detsembris vastu talle esitatud kaebust Tartu politsei otsusele keelata 17. novembrile planeeritud palestiinlaste toetuseks mõeldud meeleavaldus. Kohtu sõnul puudus menetluseks preventiivne huvi. Samuti pidas kohus oluliseks asjaolu, et politsei- ja piirivalveamet võimaldas pärast 17. novembri keeldumist kaebajal avaliku koosoleku pidamise 2. detsembril 2023.

9. novembril laekus politseile avaliku koosoleku registreerimise teade, mille kohaselt plaaniti 18. novembril korraldada Tartu Raekoja platsil rahumeelset ja rahvusvahelisele õigusele viitava infoga avalikku kogunemist.

Tartu politseijaoskond kaalutles otsuse tegemist, kuid jõudis seisukohale, et ei luba antud avalikku koosolekut korraldada, sest koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud, kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist.

Kohus on otsustanud jätkata Palestiinlasi toetava meeleavalduse keelamise kohtuasja menetlust. See on tekitanud pikaleveninud arutelu sõnavabaduse piiride üle Eestis. Kuigi kohtuistungid jätkuvad, on paljud väljendanud muret võimaliku negatiivse mõju pärast demokraatiale ja sõnavabadusele riigis. Samal ajal on toetus Palestiinale üha kasvamas ning inimesed jätkavad oma õiguste eest seismist. See olukord jätab paljud küsimused õhku ning tulevikus võib see mõjutada Eesti poliitikat ja ühiskonda tervikuna.