Euroopa konservatiivide juht: EL vajab tuumarelvi | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime Euroopa konservatiivide juhi värskest avaldusest, et Euroopa Liit vajab tuumarelvi. See pole mitte ainult kuum teema välismaal, vaid ka siin kohalikul tasandil. Kas selline kahetimõistmine võiks olla kasulik või ohtlik? Kas see tähendaks suuremat turvalisust või pöörast relvastumist? Meid ootab põnev arutelu selle üle, kuidas see võiks mõjutada meie riiki ja kogu Euroopat. Sinu arvamus loeb!

Euroopa Parlamendi suurima ja kõige mõjukama erakonna Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber peab vajalikuks Euroopa Liidu enda tuumaheidutuse loomist, mis võimaldaks Euroopal kaitsta ennast ka ilma USA abita.

Weber tegi oma avalduse intervjuus Politicole. Sakslasest Euroopa paremtsentristide juht möönis, et üks tema sõnavõtu põhjustest on võimalus, et NATO suhtes mõnikord skeptiliste avaldustega esinenud Donald Trump võib uuesti saada USA presidendiks.

“Me tahame NATO-t, kuid me peame oleme piisavalt tugevad, et kaitsta ennast ka ilma selleta või Trumpi ajal. Sõltumata sellest, kes on valitud USA-s [presidendiks], peab Euroopa olema võimeline seisma välispoliitikas üksi ning ennast üksi ka kaitsma,” ütles Weber.

EPP juht arendas oma mõtet edasi, jõudes tuumaheidutuse teemani. Euroopa tuumakilp koosneb peamiselt USA tuumarelvadest, mis on paigutatud Belgiasse, Saksamaale, Itaaliasse, Hollandisse ja Türki.

“Euroopa peab ehitama üles heidutuse, me peame olema võimelised ennast kaitsma. Me kõik teame, et kui rusikad lastakse lendu, siis tuumavõimekus on tegelikult otsustav,” ütles ta.

Pärast Venemaa kahe aasta tagust täiemahulist sissetungi Ukrainasse teeb Venemaa diktaator Vladimir Putin regulaarselt tuumaähvardusi lääneriikide suhtes.

Ainus EL-i liikmesriik, millel on olemas tuumarelvad, on Prantsusmaa, mille käsutuses on umbes 300 tuumalõhkepead. Prantsuse president Emmanuel Macron pakkus juba 2020. aastal välja, et Pariis võiks mängida suuremat rolli Euroopa kollektiivkaitses. Ometi ei hakanud Saksamaa toonane kantsler Angela Merkel ideed arutama. 2022. aastal kordas Macron oma ettepanekut Berliinile.

Weberi sõnul on nüüd õige aeg naasta Prantsuse idee juurde.

“Ma tahaksin näha Euroopa tuumaheidutuse võimekust pikaajalise eesmärgina. Kuid kuni pole see realistlik, peaksime nõustuma Macroni ettepanekuga ning mõtlema, kuidas Prantsuse tuumaarsenal võiks olla kaasatud Euroopa struktuuridesse,” ütles poliitik.

Ainus teine Euroopas asuv tuumarelvi omav riik on EL-is lahkunud Ühendkuningriik, millele kuulub umbes 260 tuumalõhkepead.

“Et teha võimalused selgeks, võib-olla oleme jõudnud sinna, kus pärast aastaid ja aastakümmet Brexitit peaksime avama konstruktiivse arutelu meie Briti sõpradega. Neil on ka raskusi oma julgeoleku tagamisel. Neil on ka raha otsa saamas oma kahe lennukikandja jaoks. Neil on raske oma võimekust säilitada. Ning sellest vaatevinklist on võib-olla nüüd õige aeg alustada korrastatud dialoogi Ühendkuningriigiga,” mainis Weber koostöö võimalust Londoniga.

Weber tunnistas, et Euroopas on erinevad seisukohad Venemaa ja kaitsepoliitika suhtes, kuid tsentristlike erakondade poliitikud peaksid tema meelest paremini riske teadvustama.

“Peaksime olema inimestega ausad. Me ei peaks salgama ohtliku olukorra reaalsust, kui seisame silmitsi Putiniga, et kuidagimoodi tekitada tunnet, et asjad ei lähe nii halvaks,” toonitas poliitik.

In conclusion, the recent statement by the leader of the European Conservatives calling for the European Union to develop nuclear weapons has sparked deep concern and debate in Estonia. Many are opposed to the idea, citing the potential for increased tensions and the violation of non-proliferation agreements. Others argue that a stronger military presence is necessary for the EU to assert itself on the global stage. Regardless, it is clear that the issue of nuclear weapons and their role in European security will continue to be a topic of intense discussion and disagreement in the coming months.