Läänemets: haridusreform toob kulu ega lahenda õpetajate palgatõusu küsimust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Läänemetsa haridusreform on tekitanud palju arutelu ja poleemikat seoses õpetajate palgatõusu küsimusega. Kuigi haridusreform toob kaasa kulutusi, ei lahenda see päriselt õpetajate palgatõusu probleemi. See teema on oluline mitte ainult haridussektoris, vaid kogu ühiskonnale. Kuidas tagada õpetajatele õiglane palk ja tõsta nende ametiaugastust? See on küsimus, mis vajab lahendamist ning mõjutab otseselt meie laste ja tuleviku haridust. Astume sisse selle põletava teema debatti ja otsime tõhusaid lahendusi!

Haridusminister on esitanud valitsusele erinevaid ideid, kuidas viia läbi hariduses reforme, kuid ükski neist ei too riigieelarves kokkuhoidu, vaid suurendab hoopis kulusid ning seega pole reformid lahendus, kuidas leida õpetajate palgatõusuks vajalik raha, ütles “Otse uudistemajast” sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul ei lahenda kavandatavad reformid hariduses kuidagi õpetajate tänavuse ega tulevase palgatõusu probleemi ning see on üleüldse eraldi teema, mida ei saa reformiplaanidega kokku siduda.

“Tõesti viimasel ajal hakatud hästi palju rääkima, et on vaja haridusreformi teha. Jah, kindlasti on reforme teha ja me oleme nüüd kolm korda koalitsiooninõukogus ja valitsuses haridusministri (Kristina Kallase) eestvedamisel seda küsimust arutanud. Ja sealt selgub üks asi: raha sealt juurde ei tule, kulud riigile kasvavad ehk see ei lahenda õpetajate miinimumpalga tõstmise probleeme. Nii et see on eraldi teema,” lausus Läänemets.

Kaja Kallas ütles esmaspäeval “Aktuaalses kaameras”, et selleks, et koalitsioon saaks ellu viia oma lubaduse ja õpetajate palk oleks aastaks 2027 Eestis 120 protsenti Eesti keskmisest palgast, tuleb teha hariduses reforme, mida haridusministeerium praegu ette valmistab.

Läänemetsa enda sõnul praegustest plaanidest suures vaimustuses pole.

“See on pikaajaline, pigem tekivad sealt kulud. Ja kui mõelda, mida see reformiplaan võiks kujutada, siis see suures osas seisneb selles, et paneme hulga maakoole kinni, aga unustame ära, et seal on pigem lapsi, kes on kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga. Needsamad maakoolid on need, kes Eesti hariduse tugevuse ja kvaliteedi tagavad. Kui selliseid reforme tegema hakkame, maapiirkonnas elu koomale tõmbame, minu arvates riigi kulud üldiselt ka kasvavad,” nentis ta.

Läänemetsa sõnul pole seni ühtegi konkreetset reformiplaani praegu paberil esitatud ega läbi arutatud, kuid selge on see, et ükski praegu esitatud ideedest ei lahenda õpetajate palga probleemi.

“Jah, neid suundi (oleme arutanud). Ma ei sa öelda, et meil oleks ees olnud paber, et kus oleks öeldud, et see on haridusreform: tähtajad on sellised ja mõõdikud on sellised. Mina pole veel aru saanud, kust kokkuhoid tuleb. Lihtne näide on Tallinnaga, kus, öeldakse, võiks olla oluliselt rohkem õpetajaid, kui sinna palgaraha antakse. Jah, me võime selle ära teha, aga siis peame juurde palkama üle kahesaja õpetaja ja neile tuleb ka hakata palka maksma. See on riigile mitu miljonit lisakulu hoopis,” ütles Läänemets.

Ministeeriumite preemiate kaotamise idee langes ära

Sotside nädalavahetusel tehtud ettepanek, et õpetajate tänavuse alampalga tõusuks vajaliku 10 miljoni leidmiseks peaksid ministeeriumid tänavu loobuma preemiate maksmisest, koalitsioonipartneritelt toetust ei leidnud.

“Rääkisime sellest ka esmaspäeval (koalitsiooninõukogus). Siis sotsiaaldemokraatide ettepanek, kui see puudutas preemiaid kahjuks toetust ei leidnud. Viisakalt öeldakse ära sulle, et jah, kui teeme sellise kärpe, siis  lepime kokku, et mitte ühtegi lisataotlust suvel riigieelarvele teha ei saa. Loomulikult, keegi meile otseselt ära ei öelnud, aga viisakalt öeldes saadeti puu taha,” lausus Läänemets.

“Lõppkokkuvõttes oli küsimus selles, kas on tahe või mitte, ja kui on, siis on võimalik see 10 minutiga kokku leppida. Täna me nii kaugele veel jõudnud ei ole,” lisas ta.

Läänemetsa sõnul ei tähenda eriarvamused valitsuses, et sotsid kaaluks valitsusest lahkumist.

“Täna Reformierakond pole olnud nõus olnud kaasa tulema, peamistril on mingid omad eesmärgid. Me ei hakka kätega vehkima, valitsust lammutama või riiki uppi kallutama. /…/ Selleks, et teineteist veenda, ei pea alati minema jooksma.” ütles ta

“Mis on selle mõte, et me tuleme valitsusest ära – sellel ei ole mingit mõtet. Ma olen kindel, et see tasakaal, mida sotsiaaldemokraadid parempoolses valitsuses pakuvad, et valitsus ei oleks kreenis paremale, see jääks siis ära. /…/ Kui täna sotsiaaldemokraate poleks valitsuses, siis õpetajate palga teemat üldse sellisel kujul valitsuses nii palju räägitud poleks. Ma arvan, et Reformierakond ja Eesti 200 oleks jõudnud nii kaugele, et haridusminister peab midagi tegema ja streikijad streikigu, rohkem valitsus sellele tähelepanu ei pööraks,” lausus Läänemets.

Jaanuari lõpus koguneb koalitsioon uuesti arutama riigi eelarvestrateegias mullu suve lõpus paika pandut. Läänemetsa sõnul esitavad ka sotsid oma ettepanekud, kust saada lisaraha riigieelarvesse ning kuidas majandust elavdada. Näiteks soovivad sotsid, et rahandusministeerium koostaks plaani, kuidas lõpetada maksudest kõrvalehoidmine näiteks niinimetatud OÜ-tamisega. Seal peitub Läänemetsa sõnul mitusada miljonit eurot.

Eelkõige ootavad aga sotsid, millised on rahandusminister Mart Võrklaeva ettepanekud maksumuudatusteks, ütles Läänemets.

Kuigi Läänemetsa haridusreformi eesmärk oli tõsta Eesti haridussüsteemi kvaliteeti, on sellega kaasnenud kulud tekitanud õpetajate palgatõusu küsimuses pigem probleeme kui lahendusi. Kui Eesti soovib säilitada kvaliteetse haridussüsteemi, tuleb leida tasakaal kulutuste ja õpetajate motiveerimise vahel. Läänemetsa ettepanekud, nagu õppeasutuste efektiivsuse suurendamine ja õpetajate töökoormuse vähendamine, võivad olla samm õiges suunas, kuid tuleb teha veelgi rohkem, et tagada õpetajatele väärikas palk ja töötingimused. Õpetajate toetamine on oluline investeering tulevikku ning sellele tuleks tõsiselt tähelepanu pöörata.