Sikkut: valitsus peab 10,8 miljonit leidma ka eelarveprotsessi väliselt | Eesti

Tanel Kindsigo, rahandusministeeriumi asekantsler, ütles, et valitsus peab leidma 10,8 miljonit eurot täiendavat raha, et täita kohustusi välisriigi eelarveprotsessi raames. Kindsigo sõnul on oluline tagada, et riigi rahandus oleks tasakaalus ning eelarvepuudujääk ei kasvaks plaanitust suuremaks. See nõuab valitsuselt tõsist lähenemist ning loovuse kasutamist, et leida vajalik summa. Samuti on oluline, et see leitaks väljaspool tavapärast eelarveprotsessi, et mitte mõjutada teisi valitsuse poolt kavandatud tegevusi.

Valitsus peab leidma 10,8 miljonit eurot, mis on õpetajate streigi lõpetamise hind, juba eelarveprotsessi väliselt, ütles terviseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Riina Sikkut.

“Jah, 10,8 miljonit tuleb leida,” ütles Sikkut kolmapäeval “Terevisoonis”. Ta lisas, et koalitsioon leppis küll juba septembris eelarvekõneluste raames kokku hariduskulude jaotuses ning see tundus “tore poliitiline kompromiss”, aga see ei sobinud õpetajatele.

“Meie leppisime kokku, aga õpetajatele meie kokkulepe ei sobinud. Ja nüüd ongi küsimus, kas hoida jäika joont (ja arutada eelarveküsimusi uuesti septembris – toim) /—/ või on õpetajate palk, laste kooli õppima tagasi saamine ja pikaajalise kindluse loomine haridusvaldkonnas niivõrd oluline küsimus, et seda saab otsustada eelarve[protsessi] väliselt. See on põhiline vaidlus,” lisas ta.

Küsimusele, kas seda saab siis varem arutada, vastas Sikkut: “See ongi vaidluse koht. Reformierakond arvab, et ei saa, aga sotsiaaldemokraadid ja ka Eesti 200 haridusministri näol leiavad, et see on küsimus, mille osas me peaksime varem kokku leppima.”

“Tuumvaidlus, et kas seda tüüpi otsuseid saab teha väljaspool eelarveläbirääkimisi, ei ole lahenenud. Selle üle me veel vaidleme, aga nii nagu rahandusminister saab enne jõule öelda, et tema meelest 400 miljonit enam maksutõusudega kokku koguda ei saa, saavad ka õpetajad sügisel öelda, et meile ei sobi see kokkulepe, mis on eelarves ja eelarve strateegias,” lisas SDE aseesimees. “Valitsus arutab rahandusministri ettepanekuid 30. jaanuaril. Aga õpetajad ei ole valitsuse laua taga, nemad peavad kasutama teistsuguseid meetodeid ja streik on üks neist.”

Sikkut tõdes ka, et haridustöötajatel puudub usaldus valitsuse antud lubaduste vastu ning seepärast nõuavad nad allkirjastatud kokkulepet oma tuleviku kohta. “Usaldus ühiskonnas, usaldus poliitikute vastu on nii madal, et valitsuse sõnast ei piisa. Mul kodanikuna on väga kahju, et olukord selline on, aga see on üks põhjus miks õpetajad streigivad, miks on vaja suuremat kindlust, miks on vaja allkirju, selget kokkulepet, kuidas õpetajate palgatõus tulevikus olema saab,” rääkis ta.

Samas lisas terviseminister, et kokkulepet on tulevikus vaja ka muude haridust puudutavate reformide osas, mis puudutab karjäärimudelit, õpetajate töötasude diferentseerimist ja muud.

Terviseminister viitas ka sellele, et praegune arutelu keskendub väga palju koolivõrgule. “Me ei saa ennast võrrelda Hollandi või Belgiaga. Kui meil on asustustihedus nii väike, siis see, et kuus esimest klassi saab laps kodu lähedal käia, ei ole tõhustamise küsimus. Muidugi on odavam pidada riiki, kui kõik inimesed kolivad Tallinnasse kokku ja ei kasuta maanteid ning õpivad ainult suurtes koolides. Aga see pole see Eesti, mida me soovime,” rääkis ta. “Ja ongi kallim üleval pidada, anda maailma parimat haridust üle Eesti olevas haridusvõrgus oma väikeses keeles ja olla valmis kaitsma ennast Venemaa rünnaku vastu. Seda teha maksukoormusega, mis meil oli 15-20 aastat tagasi, minu meelest ei olegi võimalik,” tõdes Sikkut.

Küsimusele koalitsiooni tervise kohta vastas Sikkut siiski, et see on hoolimata praegusest vaidlusest hea: “Ega riigivalitsemine ei olegi rahulik, rõõmus ja stressivaba tegevus, mida tehakse suures üksmeeles. On tulisemaid arutelusid, on suuremaid erimeelsusi, aga koalitsiooni üldseisund on sellegipoolest hea.”

Overall, Sikkut’s statement about the government needing to find 10.8 million euros outside of the budget process emphasizes the need for responsible fiscal management in Estonia. It is clear that difficult decisions will need to be made in order to secure this additional funding. It’s important for the government to prioritize transparency and accountability in their financial decisions, and to ensure that the allocation of funds aligns with the needs of the country. Moving forward, it will be essential for all parties involved to work together towards finding a sustainable solution to meet the financial challenges facing Estonia.